EALi pressiteade: EUROPAN 10 Tallinna võitjad

Lõppenud on üle-Euroopalise arhitektuurivõistluse Europan kümnes võistlustsükkel. Juubelivõistlusel osales Eesti ühe võistlusalaga Tallinnas, Linnahalli ja Kultuurikatla vahelisel alal.

Europani üldiste võistlusreeglite järgi antakse välja kaks rahalist preemiat ning žüriil on õigus anda ka mitterahalisi äramärkimisi. Rahvusvaheline žürii otsustas ära märkida veel kolm tööd oma kõrgetasemeliste lahenduste ning erinevate lähenemiste pärast.

• Võitjaks osutus võistlustöö “Green Cement”, autoriteks Hollandi noorte arhitektide büroo XML omanikud Max Cohen De Lara ja David Mulder.

• Teise koha pälvis võistlustöö „The Salmon Dance“ ja Hispaania autoritekollektiiv koosseisus Paula Montoya Saiz, Inigo Cornago Bonal, Miguel Beloqui Romero, Lucia Ortiz de Galisteo, Javier Alonso Ojembarrena ja Daniel Bas Bobrova.

Äramärkimist leidnud tööd:

• „Thresholds“, autoriteks hispaanlased Carlos Garcia Fernandez, Luis Laliena Ortega, Abraham Herreruela Rodriguez, Carlos Fernandez Carnicero ja Alberto Arroyo Anton.

• “Urban Piers” – loodud itaallaste tiimi poolt, kuhu kuulusid Sergio Fortini, Alberto Verde, Federica Pennacchini, Silvia Mazzanti, Saveria Teston, Ketrin Costa, Francesco Ceccato ja Lorenzo Ercoli.

• “Neverland” autoriteks Daniele Marcotulli, Gabriel Enrique Narino ja Arianna Nobile Itaaliast.

Tallinna ala võitjate autasustamine toimub 19. märtsil kell 14.00 Roosikrantsi residentsis (Roosikrantsi 4b).

Täna  kell 17.00 toimub EKA arhitektuuriteaduskonna saalis Pikk tn. 20 Europan10 Tallinna võitjate Max Cohen de Lara ja David Mulderi (XML Architecture Rresearch Urbanism) loeng. Loeng on tasuta ja avatud kõigile.

Tallinnas võitnud projektidega ning kõikide teiste Tallinna võistlusalale laekunud töödega on võimalik tutvuda näitusel, mis on avatud Arhitektuurimuuseumi galeriil kuni 25. aprillini ja ka Europan Eesti kodulehel aadressil www.europan.ee.

Kuigi Tallinna võistlusalal ei õnnestunud eestlastel võitjate hulka pääseda, oli Taanis edukas Eesti tagapõhjaga Rootsi arhitekt Mari-Liis Männik, kes saavutas koos maastikuarhitekt Johanne Heeschega esimese koha Rudkobingis tööga ”Connecting Pinpricks.”

Europani korraldamist Eestis toetasid Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Kultuurkapital ning Eesti Arhitektide Liit.

Täiendav informatsioon:
Laila Põdra
Eesti Arhitektide Liit / Europan Eesti
Tel: 5226949

****

Konkursist lähemalt

Europan on rahvusvaheline üle-Euroopaline linnaplaneerimise ja arhitektuuri ideevõistlus, mida peetakse iga kahe aasta tagant. Iga kord meelitab see osalema umbes kümneid tuhandeid noori (alla 40) arhitekte ja linnaplaneerijaid üle kogu Euroopa.

EUROPAN on samuti Euroopa föderatsioon, mis koosneb rahvuslikest organisatsioonidest, kes korraldavad arhitektuurivõistlust oma riikides. Võistlus algab kõigis Euroopa korraldajamaades üheaegselt, ühe kindla teemaga ning ühise eesmärgiga luua euroopalikku linnakeskkonda läbi avaliku ruumi ja elamuehituse kavandamise. Võistluse eesmärgiks on samuti võidutöö ideede realiseerimine ehitise või uurimisprojektina.

EUROPAN 10 võistlusele oli välja pakutud 62 võistlusala 19 riigis. Üldiseks teemaks oli “Euroopalik linn – uute linnakeskkondade loomine läbi uute alade hõivamise, olemasolevate taaselustamise ning ümberstruktureerimise.” Sarnaste probleemitõstatustega võistlusalad grupeeriti vastavalt kolme alateema alla, milleks oli „Taasloomine“, „Taaselustamine“ ja „Koloniseerimine.“ Tallinna võistlusala käsitleti teema all „Taaselustamine“, mille all mõeldi ühe grupi elanikkonna liikmete organiseeritud ja sihipärast tegevust uue kultuuri loomise nimel. Europan 10 raames puudutas see alasid, kus põhiküsimuseks oli: kuidas saab linnaelu intensiivistada paikades, mis on nii ruumiliselt kui sotsiaalselt maha jäetud. Samasse gruppi Tallinnaga kuulusid ka Graz (A), Neuchâtel (CH), Guben (D), Heidelberg (D), Cáceres (E), Lissabon(P) ja Varssavi (PL), kus käsitleti suurt tähtsust linnaruumis omavaid lineaarseid ruume. Osavõtjatelt oodati lahendusi, kuidas saab neid siduda ümbritsevaga nii, et nende kasutatavus avaliku ruumina kasvaks. 

Tallinna võistlusala suurusega ca 3,4 ha paikneb kahe olulise kultuuriobjekti ning tulevase linnavalitsuse hoone vahel. Võistlusalast idapool asub Linnahall, mis valmis 1980. aastal. Linnahalli hoone on nii projekteeritud, et sellest on võimalik üle jalutada ning hoonet ennast kasutada kui linna avalikku ruumi. Vana elektrijaam, mis paikneb võistlusalast lõuna pool, on praegu kasutuses Kultuurikatlana, kus korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Võistlusala ja Kultuurikatla vahele on planeeritud uus kontor/kortermaja. Võistlusalast otse lõunasse paikneb uue linnavalitsusehoone krunt. Hoonele korraldati rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võitis tuntud Taani firma BIG.

Linnahalli põhjapoolset osa kasutatakse Tallinn-Helsingi kiirlaeva terminalina. Sadam ja terminal on planeeritud sellel kohal edasi funktsioneerima ka tulevikus.

Vee-äärne roheala oli vanasti kalapaatide sadam. Praegugi on plaan väikeses mahus sadama funktsioon sellele alale tagasi tuua. Kalasadamasse on planeeritud ka kalaturg. Kalaturu hoone oligi ainus teadaolev programmielement võistlustingimustes.

Uuringualasse jääb peamiselt suurt roheala enda alla võttev keeruline liiklussõlm, milles ristuvad sadama ja linnasuunaline liiklus, sadama ja Põhja Tallinna vaheline liiklus ning Põhja Tallinna ja südalinna vaheline liiklus, mida läbib veel lisaks Kopli trammiliin. Sellele alale otsitakse lahendust, mis võimaldaks paremini kasutada antud ulatuslikku avalikku ruumi.

Tallinnal on hästi säilinud selgepiiriline vanalinn, mis paikneb suhteliselt lähedal võistlusalale. Uus linnakeskus on kujunemas põhja-lõuna suunas, paralleelselt vanalinnaga, Viru väljakult sadama suunas. Selline areng ühtib Tallinna linna visiooniga avada linn merele ehk ühendada mereäär ülejäänud linnakeskusega. Linn tegi olulise otsuse paigutada uus linnavalitsuse hoone mere lähedale lootuses, et selline liigutus elavdab seda ümbrust ning meelitab juurde uusi arendusi, tuues sellega funktsioneerivat linnakeskust merele lähemale.

2011. aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn, mille üks programmielement on luua mereäärne kultuurikilomeeter, mille osaks on ka käesoleva võistluse ala.

Võistlusalal on eeldusi saada oluliseks avalikuks linnaruumiks, mis ühendab mitut tähtsat ühiskondlikku hoonet. Võib ennustada, et võistlusala hakatakse kunagi tihedalt kasutama avaliku ruumina. Võistlusalast jookseb läbi ka rannapromenaad, mis on planeeritud 27 km pikkusena ääristama kogu Tallinna rannikuala. Kuidas kujundada rannaala, et see muutuks inimestele atraktiivseks?

Võistlustöödelt oodati lahendusi uue avaliku linnaruumi kavandamiseks, linna ja mereäärt ühendavatele jalakäigu teedele ning ettepanekuid ala aastaringseks kasutamiseks pakkudes välja erinevaid programmielemente.

Tallinna ja Riia võistlusaladele saabunud tööde hindamiseks loodud Eesti ja Läti ühisžürii koosseis:

• Klaus Kada, esimees, arhitekt / Austria
• Carlos Arroyo Zapatero, aseesimees, arhitekt / Hispaania
• Jonathan Kendall, arhitekt / Suurbritannia
• Oliver Thill, arhitekt, Europan 5 võitja Rotterdamis / Holland
• Ugis Bratuskins, Riia Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dekaan / Läti 
• Raul Järg, Rakvere linnaarhitekt / Eesti
• Aigars Kuskis, arhitekt, linnaplaneerija / Läti
• Filips Rajevskis, meedia esindaja /Läti
• Tõnu Laigu, arhitekt, Kultuuriministeeriumi arhitektuurikomisjoni liige / Eesti
• Toomas Tammis, arhitekt / Eesti
• Maija Geidane, Sigulda linnaarhitekt / Läti