Visuaal: Üleriigiline planeering “Eesti 2050”

Eesti Arhitektide Liit (EAL) toetab üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõud ning peab oluliseks, et Eesti ruumilise arengu põhimõtted ja eesmärgid on riigi tasandil selgelt sõnastatud. Positiivsena hinnatakse planeeringu visiooni, ruumipoliitika põhialuseid ning regionaalse arengu tasakaalustamise eesmärki. Planeeringu edukaks rakendamiseks peab järgnema järjepidev töö ning EAL näeb siin olulist rolli riigiarhitektil ja Maa-ja Ruumiametil.

EAL toetab hierarhilist asustusmudelit ja tugevate keskuste põhimõtet, kuid leiab, et planeeringu vastavad kaardid ja skeemid vajavad täpsustamist. Vajalik on mõistmine, kas üleriigilise planeeringu visuaalid on illustratiivsed või täpsed joonised. Täpsete kaartide puhul märgime, et lisaks priorteetsetele maakonnakeskusetele võiks kõik Eesti linnad olla kaardil nähtavad ning rohkem tähelepanu tuleks pöörata väiksemate asulate koostöövõrgustikele ja toimepiirkondadele. Samuti soovitakse paremini näidata piirkondadevahelisi ühendusi. Oluliseks peetakse ka aktiivsete kogukondade ja ettevõtlike omavalitsuste toetamist sõltumata nende suurusest ning kvaliteetse avaliku ruumi käsitlemist olulise teenusena.

Liit peab vajalikuks ühistranspordi ja raudteevõrgu arendamise põhimõtete täpsustamist. Rongiliiklus tuleks paremini siduda linnade ja linnapiirkondade ühistranspordiga, rajades uusi peatuseid oluliste sihtkohtade juurde. Samuti tuleks arendada olemasolevaid ja taastada varasemaid raudteeühendusi, sealhulgas Haapsalu, Pärnu ning Valga–Piusa suunal. Lisaks peetakse oluliseks maakonnakeskuste ja tõmbekeskuste vaheliste bussiliinide tugevdamist, et parandada teenuste, töökohtade ja haridusvõimaluste kättesaadavust üle Eesti.

Elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks soovitab EAL seada eesmärgiks, et igas asulas oleks inimestele jalgsikäigu kaugusel ligipääsetav loodus- või puhkeala. Erilist tähelepanu tuleks pöörata linnalähedaste metsade ja kõrgendatud avaliku huviga metsade säilitamisele rekreatsioonialadena. 

Majanduse ja tööstuse ruumilise arengu osas leiab EAL, et Ida-Virumaad ei tohiks käsitleda Eesti ainsa tööstuspiirkonnana. Tööstust ja ettevõtlust tuleks hajutada ka teistesse piirkondadesse, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestisse, et vähendada regionaalset ebavõrdsust ning maandada julgeolekuriske.

EAL toetab maahõive hierarhia põhimõtet ja mulla kaitset, kuid rõhutab vajadust tasakaalustada seda kompaktse asustuse arendamisega. Linnade tihendamine võib teatud juhtudel nõuda uue maa kasutuselevõttu, kuid see aitab vältida valglinnastumist ja vähendada transpordist tulenevat keskkonnamõju. Maahõive põhimõtted peaksid hõlmama ka päikeseparke ja muud taristut. Samuti peetakse oluliseks olemasoleva ruumi, ajalooliste asustusmustrite, teenuste ja taristute väärtustamist ning nende säilitamist juhul, kui need juba toetavad planeeringu eesmärke.

EAL leiab, et Kliimanimisteeriumi poolt loodud Eesti eluasemepoliitika dokument peaks olema üleriigilises planeeringus paremini seostatud ja ÜRP järgima eluasemepoliitika dokumendi põhimõtteid.

Kokkuvõttes toetab Eesti Arhitektide Liit üleriigilise planeeringu põhisuundi, kuid soovib muuta selle rakenduslikumaks, täpsemaks ja regionaalset arengut paremini toetavaks. Keskseks eesmärgiks nähakse kvaliteetse, hästi ühendatud ja tasakaalustatud ruumilise arengu tagamist kogu Eestis.

EALi ettepanekud üleriigilise planeeringu “Eesti 2050” eelnõule, 10. aprill 2026.