EDGAR SAVISAAR: Tallinn varemetest vabaks!
Pealinna üks esindustänavaid peab korda saama.
Seitseteist aastat tagasi lahti kaevatud varemeid ümbritseb viltuste ja roostes postidega võrkaed, rohtukasvanud varemete vahel vedelevad tühjad plastpudelid ja muu rämps ning osaliselt on varemed kaetud välikohvikuga.
Sellise olustikupildi maalis üks päevaleht möödunud kevadel. Lume sulamisel on samasugune trööstitu kirjeldus Harju tänavast täpne ka tänavu, nii nagu ta on olnud seda kõik varasemadki aastad. Harju tänava küsimuse lahendust on otsitud kaua, kuid seni edutult. Nüüd on Tallinna linnavõim asunud otsustavalt tegutsema, et järgmine kevad tuleks teisiti. Millegipärast ei meeldi see kava opositsioonile, kes tahab linnapea Jüri Ratast täna umbusaldada.
Rahva tahtest
Umbusaldamine on üks opositsiooni poliitikategemise võtteid ja võimalusi, kuid harva juhtub, et sellega minnakse rahva tahtega vastuollu. Minu hea kolleegi Rein Langi eestvõttel korraldas Tallinn 2002. aasta juunis rahvaküsitluse, milles 87,3% osalenutest toetas Harju tänava säilimist praegusel kujul haljasalaks korrastatuna. Hiljem on ironiseeritud rahvaküsitlusel osalenute vähese hulga üle. Mina ei sea kuidagi kahtluse alla näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tõsiseltvõetavust Tallinna volikogus, kuigi nende häältepagas oli võrdväärne rahvaküsitlusel osalenutega.
Pealegi polnud see küsitlus ainuke omataoline. 2002. juunis korraldati veel kaks uuringut. Eesti Päevaleht korraldas avaliku arvamuse küsitluse, millele vastanuist 72% eelistas jätta Harju tänava Niguliste-poolse külje hoonestamata. Postimees avaldas Emori küsitluse, mille kohaselt haljasala säilimist pooldas 76%. Põhilisteks argumentideks oli soov säilitada harjumuspärane vaade Niguliste kirikule, kardeti vanalinna arhitektuuriliselt sobimatute modernsete hoonete püstitamist ja tänava ilme põhjalikku muutmist. Vanemale põlvkonnale olid Harju tänaval paiknevad varemed sümboolse tähendusega, millele pealeehitamist peeti sobimatuks.
Rahvaga ühel meelel olid mitmed arheoloogid ja arvamusliidrid. Muinsuskaitsja Jaan Tamm soovis varemete täitmist liivaga ja haljasala rajamist. Literaat Enn Soosaar soovis, et Niguliste ümbrus haljendaks veel paar-kolm-kümmend aastat murukünkana. Eraldi tahaks aga tunnustada veel kirjanik Maimu Bergi, kes pidas neli aastat tagasi kirjutatud põhjalikus käsitluses haljasala parimaks lahenduseks. Kahju, et erinevalt kirjanik Maimu Bergist on tänane Rahvaliidu poliitik Maimu Berg Tallinna volikogus vastupidisel arvamusel.
Rahvas oli oma sõna öelnud ja linnavõim pidi tegutsema.
Ei tahaks uskuda, et reformi-erakondlased eelistasid oma ärihuve rahva tahtele, kuid nende abilinnapea Peep Aaviksoo kureeritav linnaplaneerimisamet näitas Harju tänava küsimuse lahendamisel erakordset saamatust. Reformierakondlased ei varjanudki soovi ehitada Harju tänav täis järjekordseid kalleid kaubamaju.
Tallinna linnapeana algatasin riigi omanduses olevate Harju tänava kinnisasjade tasuta võõrandamise protsessi Tallinna linnale eesmärgiga kujundada haljasala sellele memoriaali rajamiseks ja ajaloolise Nõelasilma taastamiseks. Suveks 2004 oli kokkulepe riigiga olemas ning sama aasta septembris algatati linnavalitsuse korraldusega Harju tänava detailplaneeringu koostamine ja maa sihtotstarbe muutmine. Samal ajal käisid aktiivsed läbirääkimised eraomanikega.
Probleemid olid aga Reformierakonna juhitavas linnaplaneerimisametis, kes ei suutnud või tahtnud tööd teha. Korduvalt olin sunnitud Aaviksoolt asja kohta aru pärima, kuid peale otsitud vabanduste ma vastust ei saanud. Keskerakonna võimult kõrvale tõrjumisega sügisel 2004 lükkas uus linnavõim varasema töö kõrvale.
Hinnast
Nüüd süüdistab Reformierakond Tallinna linnavõimu Harju tänava kruntide liiga kalli hinnaga ostmises. See on veider, sest just Reformierakonna saamatus linnajuhtimisel oli põhjuseks, miks Harju tänavat palistavad ikka veel varemed. Võib-olla oleks nimetatud ala eraomanikelt tookord odavamalt kätte saanud.
Täna kokkulepitud hinnaks on 150 miljonit krooni. See on turuhind, millest odavamalt pole eraomanikud nõus krunte müü-ma. Krundi üks omanikke Heldur Meerits on avalikult tunnistanud, et vähemaga nad ei lepi. Tõsi, eksperthinnang on pakkunud kruntide maksumuseks 74 miljonit, kuid seda summat saab pigem pidada alghinnaks. Näiteks Narva mnt 67 krundi eksperthind oli 38 miljonit, kuid müügihinnaks kujunes 251 miljonit.
Ärimeeste kalkulatsiooni kohaselt saaks praeguses turusituatsioonis müüa pindu Harju tänaval vähemalt 100 000 krooniga ruutmeetri eest. Esimese korruse äripinnad ja viimase korruse korterid oleks kindlasti kallimad ja muud korterid veidi odavamad. Lõppkokkuvõttes teenitaks Harju tänava maatüki eest isegi kõrgemat hinda kui praegu kõneks.
Tegelikult on linnavalitsus teinud head tööd. Kaks aastat tagasi nõudsid omanikud Harju tänava maatükkide eest vahetuskaubaks üht maa-ala, mille tänane hind on 330 miljonit krooni. Sellega võrreldes on linnavalitsus saavutanud enam kui kaks korda odavama tulemuse.
Või mis on alternatiiv? Kas see on parem, kui need varemed edaspidigi Harju tänavat ilmestavad? Kas mõned poliitikud soovivad, et kui nemad parajasti võimul ei ole, siis tulekski Tallinna nimetada varemete linnaks?
Edgar Savisaar, majandus- ja kommunikatsiooniminister