Eesti arhitektid: Eestis on toimumas murrang avaliku ruumi kujundamises

PRESSITEADE
26. aprill 2022

Eesti Arhitektide Liidu veebinari arutelus 30. märtsil osalenud eksperdid tõdesid, et teadlikkus linnaruumist ja elukeskkonnast on Eestis kasvamas ning mõtestatud ruumiloomes on toimumas pöördeline murrang. 

Eesti Arhitektide Liit korraldas kohalikele omavalitsustele suunatud veebinari teemal „Kuidas sünnib hea elukeskkond ja kuidas KOVi teadlikud otsused seda kujundavad“. Seminaril esinesid omavalitsuste juhid ning valla- ja linnaarhitektid, kes jagasid oma kogemusi erinevate kohalike probleemide lahendamisest teadliku ja süsteemse elukeskkonna kujundamise kaudu. 

Menetlejaks taandatud arhitektid

Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd tõi välja kolm peamist probleemi, mis kaasaegses Eestis pärsivad linnade ja asulate arengut: omavalitsuste omandis olevate maade ja elamute vähesus, valglinnastumine ning linna- ja vallaarhitektide aastatega pisendatud roll ja ligipääs otsuste tegemise juurde. 

„90ndates toimunud lauserastamine jättis linnad nii neile kuulunud üürimajadest kui ka kinnistutest ilma, mille tõttu on linnu ja asulaid praegu väga raske planeerida, kuna enamus kinnisvara on erasektori käes. Nii sarnanebki Eesti linnade areng tükk-tüki kaupa valmiva lapitekiga,“ selgitas Mänd.

Teise probleemina tõi Mänd välja ajalooliste linnakeskuste tühjaks jooksmise – elu kandub kesklinnadest välja, mis tähendab ressursi raiskamist: inimesed pendeldavad töö ja kodu vahel ning sedasi raisatakse nii maa kui energia ressurssi ning elukeskkonna kvaliteet pole piisav. 

„Üheks põhjuseks on linnavalitsuste struktuursed muudatused. Kui 90ndatel olid enamik Eesti linnaarhitekte abilinnapea staatuses ehk juhtimispüramiidi tipus, siis praeguseks on nad väga paljudes linnades langenud lausa neljandale astmele ning taandatud menetlejateks,“ selgitas Mänd. „Sellest kannatab linnaruumi arendamise kvaliteet ja me näeme, et seni pole linnadel olnud suurt arenguvisiooni. Hea uudis on aga see, et Eestis on selles valdkonnas toimumas põhimõtteline nihe ja murrang positiivses suunas,“ ütles Mänd.

Suunatud ja eesmärgistatud areng

Ruumiloome ja elukeskkonna arendamise teerajajaks peetakse Eestis Tartu linna, kes lisaks mitmetele edukatele linnaarengu projektidele on loonud linnavalitsuse struktuuri ruumiloome osakonna. „Tundsime, et meie ruumiotsused Tartus olid nii mõnigi kord juhuslikud, sest nende taust pärines väga paljudest osakondadest, mis paiknesid üle linnavalitsuse struktuuri laiali. Linnateenuste kaardistamine näitas, et meie teenused on liiga aeganõudvad ja bürokraatlikud. Nii otsustasime luua selge korra, et tagada järjepidev areng,“ rääkis Tartu abilinnapea Gea Kangilaski.

Ruumiloome osakonda koondati erinevatest linnavalitsustest kõik spetsialistid, kelle töö oli ühel või teisel moel seotud linna ruumilise arenguga, alustades linna- ja maastikuarhitektidest ning lõpetades liikuvus- ja kliimaspetsialistidega. Ruumiloome osakonna loomine tagab Kangilaski sõnul selle, et strateegiline linnaruumiareng Tartus on nüüd suunatud, eesmärgistatud, valdkondade ülene ja teadusepõhine. 

Osakond viib läbi vajalikke uuringuid, koostab prognoose ja kogub liikuvusandmeid, mille baasil koostab strateegiaid, kujundab linnaruumi arhitektuuri- ja planeeringuvõistluste kaudu, tegeleb elanikkonna teadlikkuse tõstmise, aga ka tagasiside korjamisega ning arendab koostööd ülikoolide, erasektori ja rahvusvaheliste partneritega. 

Avaliku ruumi arendamine süstib optimismi 

Tõrva vallavanema Maido Ruusmanni sõnul on tähelepanu juhtimine mõtestatud avaliku ruumi kujundamisele väga oluline ja sellega peab jõulisemalt tegelema. Ta tõi näitena Tõrva uue keskväljaku, mis valmis koostöös Eesti Arhitektide Liidu poolt algatatud programmiga „Hea avalik ruum“. „Keskväljak on visiitkaart Tõrva linna jaoks ning Tõrva keskväljaku uuendamine on loonud linnale tugevat positiivset kuvandit. Avaliku ruumi arendamisega kaasneb optimismi süstimine nii inimestele kui kohalikele ettevõtjatele ehk on kriitilise tähtsusega kogu elukeskkonna parendamise jaoks,“ lisas Ruusmann.

„Hea avaliku ruumi“ programm tervikuna on Ruusmanni sõnul murdepunktiks üle-Estilisele avaliku ruumi planeerimisele ja kujundamisele, mis on avaldanud väga suurt mõju kogu Eestile. Ilma professionaalide poolt kureeritud arhitektuurivõistlusteta ei oleks sellist tulemust saavutatud. „Strateegiliste ja suurte alade kujundamisel on kvalifitseeritud abi hädavajalik, et kujundada avalikku ruumi mõtestatult. See on vastutusrikas roll, kuna kujundatud ruumide mõju kestab aastakümneid,“ nentis ta.

Eesti kohalikud omavalitsused on ka pärast haldusreformi suhteliselt väikesed, mis paneb oma piirid nii rahalisele võimekusele kui ka personali ressursile. „Haldusreform aitas omavalitsuse tugevdamisele kaasa, nüüd on vaja teha järgmine samm ning leida võimalus üleriikliku ruumiloome ameti või riigiarhitekti institutsiooni loomisele, kuna väikestel omavalitsustel ei ole antud valdkonnas palgal piisava tasemega eksperte,“ lisas Ruusmann.

Avaliku sektori sekkumine on vajalik

Valga vallaarhitekt Jiří Tintěra rõhutas, et kvaliteetne avalik ruum on oluline eriti kahanevates linnades ehk piirkondades, kust inimesed ära kolivad. Valga on kaotanud viimase 20 aasta jooksul 16% oma elanikkonnast. Linnapilti ilmusid tühjaks jäänud hooned, inimtühjad tänavad ja kasutuseta taristu. Iga viies korter seisis tühjana ning omavalitsuse maksutulu langes märgatavalt. Selline olukord langetas kohaliku kinnisvara hinda, mis omakorda peletas linnast eemale ka erainvestorid.

„Kui erasektor ei investeeri, on vaja avaliku sektori sekkumist. Liiga suurelt alarahastatud keskkond mõjub ka elanikele masendavalt. Meil tuli aktsepteerida seda, et Valga elanikkond ei hakka kasvama ning me hakkasime linna planeerima teadlikult väiksemaks ning tooma elu tagasi kesklinna. Tuleviku Valga on keskel tihedam ja väljaspool hõredam ning mõnda piirkonda tulevikus ei olegi vaja, sellest võib saada taas põllumaa,“ selgitas Tintěra Valga linna arengustrateegiat.  

Valga linn lammutab aastas viis-kuus tühja hoonet ning investeerib kesklinna taaselustamisse. Selleks tuuakse linna keskele vajalikke funktsioone: kool koliti äärelinnast kesklinna, teadlikult omandatakse, renoveeritakse või konserveeritakse Valga mälestisi ning otsitakse ka neile funktsioone. „Ehitasime sarnaselt Tõrvale uue keskväljaku ja Valgat-Valka ühendava promenaadi. Tühjad hooned nende ümbruses hakkavadki juba täituma ning meie järgmine suur projekt on peatänava ehk Vabaduse tänava korrastamine,“ tõi Tintěra positiivsete arengute näited.

Arhitektuuri muutmise ulatuslik järelmõju 

Narva linnaarhitekti Peeter Tambu sõnul on arhitektuuri muutmise järelmõju linnakeskkonnale, aga ka sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale alati ulatuslik. Esimeseks Narva linnaruumi oluliselt muutnud hooneks sai Tartu Ülikooli Narva kolledži uus õppehoone Raekoja platsil. Tambu sõnul panigi see maja aluse Narva ajaloolise linna taastamisse. „Kui tahta mingisugusesse piirkonda elu tagasi tuua ja uuesti käima panna on avalik raha ja sekkumine parim lahendus. Kolledži hoone valmimine lõi eelduse selleks, et Narva vanalinna hakkaks tulema muid investeeringuid, et hoonestamata võssa kasvanud aladele väärtusliku linnaruumi loomise vastu hakkaks ka erasektor huvi tundma,“ nentis Tambu. 

Kolledži valmimine kasvatas ümbritsevate korterite hinnad kolmandiku võrra ning täna 10 aastat hiljem on tänu kolledži hoonele Raekoja ümbruses käimas pidev tegevus: Raekoda on restaureerimisel, Raekoja ümber asuvale alale korraldati „Hea avaliku ruumi“ programmi arhitektuurivõistlus, mille tulemusena on järgmisel aastal Stockholmi platsi tulemas kaasaegne keskväljak. Esimest korda taasiseseisvumise ajal on tekkinud ka erainvestoril huvi ehitada Narva vanalinna piirkonda eriprojektiga väärtuslikke kortermaju. 

Sarnase mõjuga oli ka Joaoru puhkeala ja Narva jõepromenaadi loomine – mõlemad taas linna initsiatiivil. Mõne aastaga sai räämast jõekaldast väga populaarne koht, mis avaldas positiivset mõju nii linnaruumi kvaliteedile kui ka selle kasutajate aktiivsusele. Üks uuemaid mõjuobjekte on Kerese tänava suurele tühjale krundile tulnud Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus. „Linna kõige asotsiaalsemast platsist on saanud üks kõige parema heakorraga kohti vabaaja veetmiseks. Uued ambitsioonikad projektid on Kreenholmi manufaktuuri elustamine ja linnaku elanikele avamine ning Narva peatänava ja Peetri platsi arhitektuurivõistlused. Viimast korraldab Eesti Arhitektide Liit samuti „Hea avaliku ruumi“ programmi raames kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi ka kohalike omavalitsuste rahastuse toel.

Veebinari saab järele vaadata siit: