Eesti arhitektid ja disainerid lõid hästi toimiva elukeskkonna juhendi

Värskelt on valminud “Kõiki kaasava elukeskkonna loomise ja kavandamise” juhendmaterjal, mille eesmärgiks on avada diskussioon  kogu Eesti elanikkonnale mugavust ja rõõmu pakkuva elukeskkonna planeerimise teemal.  Juhendmaterjali esitlus toimub 19. juunil kell 11.00–13.00  KUMU suures auditooriumis.

Oleme olukorras, kus esiteks sarnaselt kogu ülejäänud arenenud maailmaga vananeb Eesti rahvastik erakordse kiirusega ning teiseks on seni meie ühiskonnas erivajadustega inimeste probleemidele äärmiselt vähe tähelepanu pööratud. Puudega inimeste iseseisvat toimetulekut takistavad eeskätt keskkonnast tulenevad takistuse. Nimetatud probleemid nõuavad kasutatavalt keskkonnalt, tootelt kui ka teenuselt kõigile sobivat madalamat lävendit, siis just sellel eesmärgil ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel saigi koostatud “Kõiki kaasava elukeskkonna loomise ja kavandamise” juhend.

 “Materjali loomise mõte ja selle sünd sai teoks meie erivajadusega klientide poolt toodud näidetest neile halvasti või täiesti ligipääsmatutest keskkonna lahendustest. Need halvasti ja teadmatult ning vaid osalisele elanikkonnale planeeritud keskkondi vajavad igapäevaseks toimetamiseks ka puudega inimesed. Need lood näitasid meile, et nii elu- kui avaliku keskkonna kujundajatele, loojatele ja tellijatele on vaja Eesti eripära arvestavat juhendmaterjali, “ räägib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse juhataja Mari Rull.

 Kõiki kaasava elukeskkonna loomise ja kavandamise juhendmaterjali üheks peamiseks eesmärgiks on avada diskussioon teemal, kuidas planeerida hästi toimiv elukeskkond meile kõigile, mitte ainult erivajadustega inimestele. Juhendmaterjali suurem osa tutvustab just erinevate inimgruppide vajadustega arvestava elukeskkonna kavandamise ja rajamise parimaid praktikaid.

 “Peamine vastuseis kaasava elukeskkonna kujundamise printsiipide kasutuselevõtuks on olnud põhjendus, et see on liiga kallis ja sihtgrupp on liiga väike. Samas moodustavad lapsed ja vanurid elanikkonnast üle kolmandiku ning neile lisanduvad puudega inimesed ja lastega perede teised liikmed, kelle igapäevaelus toimetulekut häirivad suuremal või vähemal määral ligipääsmatud keskkonnad. Nii võib öelda, et tegu on probleemist möödavaatamisega ning tõelise vajaduse mittetunnistamisega, “ räägib juhendmaterjali üks autoritest Ruth-Helene Melioranski.

 Nii füüsilisel kui vaimsel vananemisel inimeste sooritusvõime järk-järgult langeb ja aeglustub, vastupidi lapsele, kelle algselt madal sooritusvõime tõuseb ja kiireneb.  Vanuritele ning lastele sobivaks kujundatud keskkondi naudivad kõik inimesed, sest nendes on  parem  ja mugavam toimetada.

 “Näiteks sobivad madalad lävepakud paremini nii lastele, vanuritele, ratastooliga liikujatele, vaegnägijatele kui kõigile teistele, kuid madalam lävepakk ehitusstaadiumis ei ole sugugi kallim kui kõrge analoog, “ pöörab Ruth-Helene Melioranski tähelepanu loodud juhendmaterjali vajalikkusele tänases ühiskonnas.

Juhendmaterjali autorite meeskonda kuulusid nii Eesti arhitektid ja disainerid kuid samuti ka sisearhitektid, maastikuarhitektid, insenerid ja füsioterapeudid.  Kõiki kaasav elukeskkond on kõigile ühine.

“On hea meel, et suutsime selle loomisesse kaasata erinevate eluvaldkondade professionaale. Juhendmaterjal vaatleb loodavat inimkeskselt – kuidas elada, tarbida ja toimida vähem ressursse raiskavalt, kuid kõiki ühiskonna liikmeid ning nende võimalusi arvestaval moel, “ lisas Mari Rull.

19.juunil kell 11-13 toimub KUMU suures auditooriumis juhendmaterjali tutvustav sündmus, kus teistehulgas esinevad sotsiaalminister Hanno Pevkur, AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarja Mändmaa ning mitmed juhendmaterjali koostajad.  Esitlus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

 “Kõiki kaasava elukeskkonna elukeskkonna loomise ja kavandamise” juhend valmis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013“ raames.

Juhendmaterjali koostajad on Eesti Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia.  Projekti rahastaja on Euroopa Sotsiaalfond.