Eesti Arhitektide Liidu kunstioksjon 2025

Arne Maasik, „Louis I. Kahn. Jatiya Sangsad Bhaban – The National Assembly Building in Dhaka, Bangladesh”

Eesti Arhitektide Liit paneb sel aastal oksjonile loomingulisel tõusujoonel olevate kunstnike ja arhitektide kunstiteosed, mis on kaasaegsed ja oma ruumitõlgenduselt värsked. Tegemist on hea võimalusega täiendada oma kunstikollektsiooni julgete ja isikupäraste ruumi käsitlevate töödega.

Oksjoni teoste autorid on Laura Linsi ja Roland Reemaa, Ott Kadarik, Oliver Soomets, Madli Kaljuste, Paco Ulman, Arne Maasik, Mark Antonius Puhkan, Urmas Puhkan. Tööd on autorite poolt oksjonile annetatud.

Tööde tervikloend on nii EALi veebis kui Facebooki keskkonnas – viimases käib ka oksjoni eelpakkumiste tegemine. Pakkumisi võib esitada nii soovitava teose alla, kui ka saates kirja liidu üldmeilile märgusõnaga „Oksjon”. Facebooki ja meili kaudu saab eelpakkumisi teha kolmapäeva, 9. aprilli ennelõunal kella 12.00ni. 

9. aprillil kulmineeruva oksjoni lõpp-pakkumine toimub liidu üldkogu kõigile avatud teises pooles. Lõpp-pakkumiste tegemine algab kell 17.45. Enampakkumisel tulevad ühiselt arvesse nii Facebookis, e-kirja teel kui ka saalis tehtud pakkumised.

Oksjoni autorid ja teosed:

Laura Linsi ja Roland Reemaa on arhitektid, kelle huvideks on kohalikud ruumipraktikad ja materjalikultuurid. 2023. aastal olid nad näituse „Linnamaardla“ autorid Eesti Arhitektuurimuuseumis. 2018. aastal kureerisid nad Eesti pavilioni Veneetsia arhitektuuribiennaalil ning järgneval aastal tunnustas Eesti Arhitektide Liit nende tegevust Noore Arhitekti Preemiaga. Nad juhendavad magistristuudioid Eesti Kunstiakadeemias ja Central Saint Martinsi kolledžis Londonis. Oma praksise LLRRLLRR alt töötavad nad näituste, kirjutamise, kureerimise, olemasolevate hoonete ja materjalide voogudega. 

Autorid teostest:
„Kõdu, bakter, arhitekt, vesi, masin ehitavad, lammutavad, puhastavad, parandavad, adapteerivad ruumi. Hapra üle seiratud keskkonna asemele kerkib eri liikide tegevusest kantud igapäevamaastik, mis pole metsik ega tehislik, vaid seal vahepeal.” 

Teoseid on esitletud:

• Eesti Arhitektuurimuuseumi näitusel „Majad mida me vajame”, 2021, kuraator Jarmo Kauge
• Londoni Royal Academy of Arts näitusel „Summer Exhibition”, 2022, kuraatorid Will Woodrow, Rana Bgum, Níall McLaughlin

Koduleht: llrrllrr.com
Instagram: llrrllrr_studio

Ott Kadarik omandas keskhariduse Tallinna Reaalkoolis aastatel 1983–1994 ning arhitektuurimagistri kraadi Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnas aastatel 1994–2000.
Teenistuskäik: Arhitektuuribüroo KOSMOS, Kadarik Tüür Arhitektid
Lisaks on Ott Kadarik osalenud edukalt mitmel Eesti ja rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel.
Ta töötab professorina Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuurinstituudis.
Ott Kadarik on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 2001. aastast.

Autor teosest:
„Aidu Püramiid oli KTA ambitsioonikas maastikuarhitektuuri visioon: meie ettepanek oli kasutada põlevkivikaevanduse jääkmaterjale innovaatilise ja kontekstitundliku ruumilise keskkonna – maailma suurimate püramiidide – loomiseks. Selle asemel, et mahajäetud kaevandus tühjana unustusse jätta, oleks saanud sellele anda uue elu kultuurilise maamärgina, mille koosseisust poleks puudunud muuseumid, veinikelder, spordipaigad, mälumaastik ja kolumbaarium. Kaevanduse ülejääk oleks arhitektuurselt ja maastikuliselt tähenduslikuks struktuuriks transformeeritud. Paraku leidis Eesti ametkond, et selline lähenemine ei vasta arhitektuuri definitsioonile ja tegevus ei kvalifitseeru taaskasutusena. Hoolimata sellest, et projekt osales edukalt rahvusvahelistel arhitektuurinäitustel Indiast Londonini ning pälvis isegi Saksamaa kaevanduskontsernide tähelepanu, hääbus idee kodumaise bürokraatia tõmbetuultes. Tänaseks on jääkmaterjalist rajatud Aidu tuulepargi tuugenite kõrgenduspadjad – pragmaatiline, kuid arhitektuurse fenomeni seisukohalt mannetu kompromiss. Monumentaalne idee kadus, kuid käesolev sangviini- ja söejoonistus meenutab unikaalset võimalust, mis kunagi oli – ja kasutamata jäi. Tõestusena sellest, et idee ei olnud pelgalt utoopia, on teosega kaasas ka koopia Aidu abivallavanema poolt allkirjastatud ehitusloast, mis väljastati projekti esimesele etapile enne menetlusprotsessi alustamist.”

Koduleht: kodarik.com
Instagram: instagram.com/kodarik
Facebook: facebook.com/ott.kadarik

Madli Kaljuste on arhitekt, uitaja ja osalise koormusega toimetaja (ajakirjas MAJA). Vahel ka õppejõud. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning Oslo Arhitektuuri- ja Disainikoolis. Hiljem praktiseerinud arhitektuuribüroodes Peeter Pere Arhitektid ja Architecture Uncomfortable Workshop (Budapest), ent põgusalt ka Euroopa Komisjonis (Brüssel). Hetkel tegutseb vabakutselisena. Tema magistritöö „Projekteerijate maja” võitis 2020. aastal EALi tudengipreemia ning artikkel „Raadio. Raha. Raamat” (illustratsioonina figureeris ka oksjonil olev pastellmaal) 2023. aastal Ajakirja MAJA artiklipreemia. Tema töid ja tegemisi suunab uudishimu ja käivitatavad kahtlused, võrdselt takerduda võib ta nii sõnade tähendusse kui materjalide omadustesse.

Autor teosest:
„Töö on seeriast Narva mnt 11 (2023).
Pastellid kujutavad hetki Narva mnt 11 hoonest. 
Narva mnt 11 hoone on endise raadiotehase karkassile ehitatud pangahoone, kus ajutiselt (2025. aasta septembrini) pesitseb Eesti Rahvusraamatukogu. 
Kolm pastellmaali saatsid artiklit „Raadio. Raha. Raamat” 2023. aasta ajakirja MAJA numbris „Moratoorium”.
Töö on oksjonil raamimata.”

Arne Maasik tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri bakalaureuse kraadiga. 1997. aastal lõpetas samas arhitektuuriosakonna magistrantuuri.

1996–2003 töötas Maasik arhitektina büroos Künnapu & Padrik, 2003–2007 arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotograafiafirma Zepp Grafelin loovjuhina. On aastast 2007 fotograafiafirma Decadencity asutaja ja omanik. Töötanud õppejõuna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas, retsenseerinud arhitektuuriüliõpilaste diplomitöid Tallinna Tehnikakõrgkoolis, lugenud Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonnas arhitektuurifotograafia kursust. Teinud kaastööd arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele, nende hulgas näiteks Architectural Review (UK), AD (UK), A10 (Holland), Stauba (Tšehhi), Arkkitehti (Soome), Maja ja kunst.ee.
Tema töid on omandanud Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Arhitektuurimuuseum, töid on erakogudes Eestis, Soomes ja USAs.
Arne Maasik on Eesti Kunstnike Liidu (2003) ja Eesti Üliõpilaste Seltsi (1992) liige.

Koduleht: arnemaasik.org

Urmas Puhkan lõpetas 1992. aastal Eesti Kunstiakadeemia keraamika erialal ja alates 2005. aastast töötas sealsamas 18 aastat keraamikaosakonna juhatajana. Juba õpingute ajal osalenud näitustel, loonud skulpturaalset keraamikat, kureerinud keraamikanäitusi nii Eestis kui välismaal. Olnud üks ARS Keraamikakeskuse algatajaid ja Asuurkeraamika stuudio asutaja ning kunstirühmituse NeoEksPrePost asutaja koos Andro Kööbiga.

Autor teosest:
„Tavalise Eesti väikelinna majad sulanduvad sujuvalt looduse rüppe – peaaegu nagu oleksid puud ja põõsad need endasse haaranud. Roheline ümbritseb ja ühendab, majad pole eraldiseisvad, vaid osa tervikust. Siin on aeglane kulgemine, hoolimine ja rahu. Saabumas on suveõhtu vaikus, kus loodus ja inimene hingavad ühes rütmis.”

Koduleht: puhkanurmas.ee

Mark Antonius Puhkan on Eesti vabakutseline kunstnik, graafik, illustraator ja õppejõud. Vaba loominguga on ta esinenud galeriides peamiselt joonistuste ja graafiliste tõmmiste meediumis nii Eestis kui ka välismaal. Illustraatorina on ta aktiivne nii ilukirjanduse, ajakirjanduse kui ka teadusliku illustratsiooni valdkonnas. On Eesti Kunstiakadeemias graafika ja joonistamise ainete õppejõud.
Tema kunstnikupositsioonis on olulisel kohal inimeseks olemise jälgimine ning inimese ja metsiku looduse vaheliste füüsiliste ja vaimsete sildade taasloomine. 

Autor teosest:
„Tihti kohtan neid sarvilisi olevusi oma jalutuskäikudel võsa vahel. Ma pole kuulnud, et inimestele nad väga meeldiksid, ometi ei suuda me oma tsiviliseeritud maailmas ellu jääda ilma nende abita. Kui üks kõrgepingeliin suudaks end vestluses avada, siis räägiks ta ehk nii mõndagi inimesest ja tema vajadusest energia ja katkematu ühenduse järgi. Mis tunne on olla säärase pinge vahendaja? Tunneb ta end võsa vahel koduselt või sooviks ta elada inimese lähedal linnas, kus tema töö vilju selgemini näha on?”

Oliver Soomets sündis 1980. aastal Tartus. Lapsepõlves ja noorukieas tegeles ta maailmatasemel tantsuspordiga. Aastast 1999 õppis Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri- ja linnaplaneerimise erialal, mille lõpetas 2005. aastal. Aastast 2015 on ta autodidaktne vabakutseline kaasaegne kunstnik, kelle loomingut võib liigitada neosümbolismi sfääris hõljuvaks fenomeniks. Oma töödes kasutab ta innovatiivselt erinevaid materjale ja tehnoloogiaid, aga refrääniks jääb ikkagi betoon. Oma 10-aastase kunstnikukarjääri jooksul on ta teinud üle 50 avaliku suurteose, selle hulgas võitnud 11 avaliku kunstikonkurssi. 2024. aastal tunnustati teda Eesti Betooniühingu poolt „Betoonisõber 2024” autasuga. 

Autor teostest:
„Eelmise aasta lõpus soovis ajakiri „Akadeemia” avaldada pilte mu betoonskulptuuridest. Seks tarbeks tegin taustadeta graafilised must-valged illustratsioonid oma senisest loomingust. Antud piltidel on kujutatud Eesti Kunstiakadeemia ees olevaid skulptuure „Paatina”, mis avati koos EKA uue hoonega augustis 2019. Sealjuures on landscape formaadis kahte raami kujutav pilt ilmselt ainuke ilma grafitita kujutis skulptuuridest, mis sai tehtud telefoniga õhtul vahetult peale paigaldamist, sest hommikul olid juba esimesed triibulised peal.

Kultuur on paatinakiht, kõigi inimeste kollektiivsete teadmiste ladestus. Teos „Paatina” on sotsiaalne eksperiment ning monument kõigile tekkivatele kihtidele. „Paatina” koosneb kolmest betoonskulptuurist. Iga skulptuuri moodustab betoonplokile asetatud ja tagakülgepidi ühendatud valgustatud raamipaar.

Teos on demokraatlik pind, galerii, kus kõik võivad osaleda. Nii nagu kultuur tekib kui settekivim inimeste tegude ja mõtete tulemusena, on „Paatina” mõeldud olema pidevalt täienev ja arenev vaba eneseväljenduse monument, justkui visuaalne versioon Hyde Parki kõnenurgast.”

Koduleht: oliversoomets.ee 

Paco-Ernest Ulman on töötanud arhitektina erinevates büroodes (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Allianss Arhitektid) aastast 2001, 2013. aastal kaasasutanud Mudel Arhitektid. 2018-2020 töötanud Tallinna Linnaplaneerimise Ametis arhitektina ning alates 2021. aastast arhitektina Tallinna Strateegiakeskuse Ruumiloome osakonnas. Aastast 2024 töötab taas Tallinna Linnaplaneerimise Ametis arhitektina. 
Valik projekte, kus osalenud kaasautorina: Hotell Lydia Tartus (2016), Pärnu Mudaravila juurdeehitus (2014), Niine tn 11 büroomaja juurdeehitus Tallinnas (2012).
Oma kunstialases tegevuses tegeleb peamiselt ruumiküsimustega ja selle representatsiooniga, kasutades selleks erinevaid meediumeid. Mõned isikunäitused: „Heitmaa“ (2018), „Tallinnas“ (2009) ja „Mememe“ (2014). Teinud näitusekujundusi ja installatsioone, kujundanud graafikat, lavastanud lühifilme ja animatsioone, joonistanud graafilisi novelle jne. Aastast 2011 juhendanud erinevaid stuudioid EKAs, aastast 2021 doktorant EKA Arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal.
Teos/sari on loodud ajakiri Õu tellimusel (3-2010). Artikli autor: Urmas Oja. 

Koduleht: pacoulman.com

Teoste müügist saadav tulu läheb Eesti Arhitektide Liidu juurde loodud Arhiluse Fondi, mille eesmärk on kaasa aidata Arhitektide Maja loomisele ning Eesti arhitektuuri edendamisele.

Oksjonil on kokku kümme teost.
Suuremaid kujutisi teostest on võimalik vaadata siin.

1
„Veepuhastusjaama allegooria – stseen 1” (seeriast 4/8)
Valmimisaasta: 2021
Autorid: Laura Linsi (1989), Roland Reemaa (1987)
Tehnika: käsi- ja digikollaaž, digitrükk paberil Edition Ething 310gsm
Mõõdud: 64 x 105 cm (raamimata)
Signatuur: all paremal
Alghind: 250,00

2
 „Veepuhastusjaama allegooria – stseen 2” (seeriast 4/8)
Valmimisaasta: 2021
Autorid: Laura Linsi (1989), Roland Reemaa (1987)
Tehnika: käsi- ja digikollaaž, digitrükk paberil Edition Ething 310gsm
Mõõdud: 64 x 105 cm (raamimata)
Signatuur: all paremal
Alghind: 250,00

3
„Louis I. Kahn. Jatiya Sangsad Bhaban – The National Assembly Building in Dhaka, Bangladesh”
Aasta: 2017
Autor: Arne Maasik (1971)
Tehnika: Digitrükk kangal
Mõõdud: 110 x 74 cm
Signatuur: taga
Alghind: 500,00

4
„Rohelised katused”
Aasta: 2023
Autor: Urmas Puhkan (1967)  
Tehnika: akrüül, õli lõuendil
Mõõdud: 40 x 50 cm (teose mõõt)
Signatuur: all paremal
Alghind: 100,00

5
„Aidu püramiidid”
Aasta: 2024
Autor: Ott Kadarik (1976)
Tehnika: sangviini joonistus
Mõõdud: 144 x 86 (koos raamiga)
Teostus: Art Frame 
Paber: joonistuspaber
Klaas: ArtGlass muuseumiklaas
Raam: must matt puit
Signatuur: all paremal
Alghind: 1100,00

6
Töö seeriast „Üksinduse potentsiaalist”
Aasta: 2010
Autor: Paco Ulman (sünniaasta 1980)
Tehnika: digitrükk
Mõõdud: 47,2 x 32,7 cm
Teostus: joonstuudio.ee
Klaas: kirgas klaas
Raam: must matt puit
Signatuur: taga
Alghind: 100,00

7
„Raadio. Raha. Raamat. Narva mnt 11 (2)”
Aasta: 2023
Autor: Madli Kaljuste (1992)
Tehnika: õlipastell, kuivpastell, kollaaž, papi kihid
Mõõdud: 57 x 50 cm
Signatuur: all vasakul
Alghind: 321,00

8
„Kõrgepinge kõne”
Aasta: 2025
Autor: Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994)
Tehnika: linoollõige
Mõõdud: 59,5 x 42 cm (raamituna 64 x 44 cm)
Signatuur: all paremal
Alghind: 260,00

9
„Paatina I” (artist edition)
Aasta: 2024
Autor: Oliver Soomets (1980)
Tehnika: digitaalne trükk
Teostus: Tuhmumiskindel pigment-trükk
Paber: Hahnemühle Fine Art Ink Jet Agave 290gsm
Raam: paspartuu
Mõõdud: 13,5 x 9 cm (paspartuuga 23,5 x 18,9 cm)
Signatuur: all paremal
Alghind: 100,00

10
„Paatina II” (artist edition) 
Aasta: 2024
Autor: Oliver Soomets (1980)
Tehnika: digitaalne trükk
Teostus: Tuhmumiskindel pigment-trükk
Paber: Hahnemühle Fine Art Ink Jet Agave 290gsm
Raam: paspartuu
Mõõdud: 13,5 x 9 cm (paspartuuga 23,5 x 18,9 cm)
Signatuur: all paremal
Alghind: 100,00

Fotode autor (va 3 ja 6): Albert Kerstna.