Eesti Arhitektide Liidu kunstioksjon 2026 „Haruldused“
„Eesti Gaasi maja”, autor Miia Masso (1940)
Eesti Arhitektide Liidu selleaastane kunstioksjon kannab nime „Haruldused“. Liit paneb oksjonile Eesti tuntud arhitektide rariteetsed teosed, mis pärinevad otse nende töölaualt ja iseloomustavad Eesti arhitektuuriajaloo tipptegijate loomingut. Neli oksjonil esinevat arhitekti (Okas, Lapin, Fjuk, Kaasik) kuulusid ka legendaarsesse rühmitusse Tallinna Kümme.
Oksjon on heategevuslik ja selle tuludega toetatakse Arhiluse Fondi. Fondi eesmärk on luua Eesti Arhitektuuri Maja – kohtumis- ja töökoht arhitektuurivaldkonna inimestele, kus toimuvad näitused, töötoad ja muud sündmused ning mis on ka Eesti Arhitektide Liidu kodu.
Oksjoni teoste autorid on Ignar Fjuk, Kristiina Kaasik ja Veljo Kaasik, Leonhard Lapin, Miia Masso, Malle Meelak, Jüri Okas, Emil Urbel, Urmo Vaikla. Kõik teosed on spetsiaalselt oksjoni jaoks professionaalselt raamitud.
Tööde tervikloend on nii EALi veebis kui Facebooki keskkonnas – viimases käib ka oksjoni eelpakkumiste tegemine. Pakkumisi võib esitada nii kommentaarina soovitava teose alla, kui saates kirja liidu üldmeilile info@arhliit.ee märgusõnaga „Oksjon”. Facebooki ja meili kaudu saab eelpakkumisi teha neljapäeva, 7. mai ennelõunal kella 12.00ni.
7. mail kulmineeruva oksjoni lõpp-pakkumine toimub liidu üldkogu kõigile avatud teises pooles. Lõpp-pakkumiste tegemine algab kell 18.55. Enampakkumisel tulevad ühiselt arvesse nii Facebookis, e-kirja teel kui ka saalis tehtud pakkumised.
Oksjoni autorid ja teosed:
Ignar Fjuk (sündinud 1953) on arhitekt, poliitik ja õppejõud, kes on olnud aktiivne nii Eesti arhitektuuriväljal kui ka ühiskondlikus ja poliitilises elus. Ta on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Fjuk kuulus rühmituse Talllinna Kümme koosseisu.
Fjuk mängis olulist rolli Eesti taasiseseisvumise protsessis. 1987. aastal loodi tema algatusel Eesti NSV loomeliitude kultuurinõukogu, taasiseseisvunud Eestis on ta kuulunud Riigikogu koosseisu mitu korda. Lisaks on ta tegutsenud linnaplaneerimise valdkonnas, sh Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhina, ning olnud pikaaegne arhitektuuri ja urbanistika õppejõud.
Ignar Fjuki oksjonile annetatud teosed pärinevad näituselt Ignar Fjuk / Silver Vahtre “pea_aegu_CXLV”.
Veljo Kaasik (sündinud 1938) on arhitekt ja õppejõud, kes on on mõjutanud oluliselt nii Eesti arhitektuuri kui ka arhitektuurihariduse käekäiku. Ta kuulus rühmitusse Tallinna Kool ning tegutses pikka aega Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuriteaduskonna dekaani ja õppejõuna, kujundades sealset urbanistika ja arhitektuuri õpet. Kaasiku loomingut iseloomustab modernismi kriitiline tõlgendamine ning postmodernistlike ja regionaalsete mõjude sidumine kohalikku konteksti. Tema tuntumate tööde hulka kuulub Tallinna Vabaduse väljaku rekonstruktsioon, Venna maja, Lümanda klubihoone.
Kristiina Kaasik (1943–2024) oli maalikunstnik, kelle loomingut iseloomustab ekspressiivne värvikäsitlus ja vaimsetele otsingutele suunatud sümbolistlik maalikeel. Ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning tegutses alates 1960. aastate lõpust vabakutselise kunstnikuna, osaledes arvukatel näitustel Eestis ja rahvusvaheliselt. Kaasik kuulus kunstirühmitusse ANK’64 ning on pälvinud muuhulgas Konrad Mäe preemia; tema teoseid leidub olulistes muuseumikogudes ning avalikus ruumis, sh Tallinna Jaani kirikus.
Teos “Vana linn” on signeeritud Kristiina Kaasiku poolt, raami tagaküljel on ka Veljo Kaasiku signatuur. Teos on valminud kahe autori koostöös 1974. aasta näitusele. Teose joonise osa on loonud Veljo Kaasik, muu Kristiina Kaasik.
Malle Meelak (1929–1997) oli arhitekt ja linnaplaneerija. Ta õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis ning töötas Eesti Maaehitusprojektis ja Eesti Projektis, hiljem ka Eesti Kunstiinstituudis õppejõuna.
Meelaku töö keskendus ulatuslikele linnaehituslikele lahendustele ning 1960.–1980. aastatel oli ta üks Eesti mõjukamaid linnaplaneerijaid koos Mart Pordiga. Lisaks planeerimisele tegeles Malle Meelak ka elamuarhitektuuriga.
Oksjonil on Malle Meelaku loodud Väike-Õismäe (1973) planeeringu hilisem (1980ndate lõpp/1990ndate algus) signeeritud tugiplaan, mis teeb ilmselt algsesse planeeringusse täpsustusi.
Leonhard Lapin (1947–2022) oli arhitekt, kunstnik ja teoreetik, üks Eesti avangardkunsti keskseid kujusid. Ta tõusis esile 1960.-70. aastatel, olles nii rühmituse SOUP’69 kui ka Tallinna Kooli võtmefiguur, ning mõjutas oluliselt Eesti kaasaegse kunsti ja arhitektuuri arengut.
Lapini looming hõlmas graafikat, maali, installatsiooni ja performatiivset kunsti. Ta tegutses ka aktiivse publitsisti (Ehituskunsti peatoimetaja) ning õppejõuna nii Eesti Kunstiakadeemias (emeriitprofessor) kui ka Helsingis, kujundades mitme põlvkonna kunstnike ja arhitektide mõtteviisi.
Teose annetas oksjonile Eesti Kunstnike Liit, täname!
Miia Masso (sündinud 1940) on eesti arhitekt, kes on mitmete tuntud hoonete ja laialt levinud kortermaja tüübi “Kohalikust materjalist seeria” või nn Masso maja autor. Ta lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektina. Hiljem töötas Kommunaalprojektis, Eesti Projektis ja Masso Arhitektuuribüroos. 1980. aastate lõpus projekteeris Masso koos Rein Luubiga läbi ka toonase arhitektide liidu maja Eesti Maaehitusprojekti uue hoone koosseisus Rävala puiesteel. Maja ehituski algas, kuid jäi 1991. aastal pooleli.
Eesti Gaasi Maja (Liivalaia tn 9, Tallinn) projekteeris Miia Masso 1972.-1980. aastatel. Oksjoni teos on hoone projekteerimisaegne originaalvisualisatsioon. Eesti Gaasi maja lammutati 2021. aastal. Seda erilisem on tuntud hoone käsivisuaal. Suurepärasest naisarhitektist on 2026. aasta 11. juunil avanemas näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis.
Jüri Okas (sündinud 1950) on arhitekt, installatsioonikunstnik ja graafik. Arhitektuurile lisaks moodustavad tema loomingu performance’id, fotod, graafikasarjad, installatsioonid, raamatukujundused ja arhitektoonid. Ta oli 1970ndatel üks kõige olulisemaid uuendajaid Eesti kunstis ning tema isikunäitusi on toimunud mitmes Eesti ja Soome kunstigaleriis ja muuseumis.
Jüri Okase looming, mis on oksjonitel haruldane, on arhitektide liidu oksjonil esindatud signeeritud legendaarse 1978. aasta Teaduste Akadeemia raamatukogu arhitektuurinäituse plakatiga.
Emil Urbel (sündinud 1959) on arhitekt, kelle looming keskendub kaasaegsetele avalikele hoonetele ja eramuarhitektuurile. Ta lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektina ning on tegutsenud nii projekteerimisinstituutides kui ka omanimelistes arhitektuuribüroodes.
Urbeli tuntumate tööde hulka kuuluvad Rocca al Mare kool, Kalev Spa ja Rotermanni kvartali jahuveski hoone. Hiljuti valmis Emil Urbelist dokumentaalfilm “Ma sündisin garaažis” (2024).
Oksjonil on Emil Urbeli loodud hoone visand.
Urmo Vaikla (sündinud 1966) on sisearhitekt, visuaalkunstnik ja ruumiuurija. Ta on partner Vaikla Stuudios ning loomeresidentuuri KORDON asutaja ja kaaskuraator. Vaikla on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias graafika erialal ning töötanud dotsendi ning õppejõuna EKA sisearhitektuuri osakonnas. 2025. aastast alustas ta doktorant-nooremteadurina uurimistööd EKA doktorantuuris. Urmo Vaikla oli ka 13. Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti näituse üks autoritest.
Oksjonil on Urmo Vaikla varajase loomingu teos “Osaühing Harju KEK”, mis kujutab Keila KEKi peahoonet. Tegemist on 1985. aastal valminud arhitektide Ain Padriku ja Rein Tominga projekteeritud hoonega, mis valiti 1985. aastal Eesti NSV parimaks ehitiseks. Hoone lammutati 2021. aastal.
Teoste müügist saadav tulu läheb Eesti Arhitektide Liidu juurde loodud Arhiluse Fondi, mille eesmärk on kaasa aidata Arhitektide Maja loomisele ning Eesti arhitektuuri edendamisele.
Oksjonil on kokku üheksa teost. Teoste annetajad on Eesti Kunstnike Liit, Ignar Fjuk, Veljo Kaasik, Miia Masso, Mikk Meelak, Jüri Okas, Emil Urbel, Aet Ader.
Suuremaid kujutisi teostest on võimalik vaadata siin.
1
„AJAVAIM 9/13-b”
Aasta: 2025
Autor: Ignar Fjuk (1953)
Tehnika: Digitrükk
Mõõdud: 50 x 68,8 cm (koos paspartuuga)
Signatuur: all paremal
Alghind: 200,00
2
„AJAMAA 2/7G”
Aasta: 2025
Autor: Ignar Fjuk (1953)
Tehnika: Digitrükk
Mõõdud: 50 x 68,8 cm (koos paspartuuga)
Signatuur: all paremal
Alghind: 200,00
3
„Vana linn”
Aasta: 1974
Autorid: Kristiina Kaasik (1943-2024) ja Veljo Kaasik (1938)
Tehnika: pliiats
Mõõdud: 33 x 30 cm (kujutise mõõt); 46 x 56 cm (paberi mõõt)
Teostus: ArtSmart
Klaas: Art Glass muuseumiklaas
Signatuur: teose sees (Kristiina Kaasik) ja taga raamil (Kristiina Kaasik, Veljo Kaasik)
Alghind: 300,00
4
„Malevitš-Molotov I” (10/20)
Aasta: 1989
Autor: Leonhard Lapin (1947-2022)
Tehnika: litograafia
Mõõdud: 42 x 42 cm (kujutise mõõt); 60 x 62 cm (paberi mõõt)
Teostus: ArtSmart
Klaas: Art Glass muuseumiklaas
Raam: must matt alumiinium
Signatuur: all paremal
Alghind: 800,00
5
„Eesti Gaasi maja”
Aasta: 197ondad
Autor: Miia Masso (1940)
Tehnika: tušš paberil
Mõõdud: 45,5 x 43,5 cm (teose mõõt)
Teostus: ArtSmart
Klaas: Art Glass muuseumiklaas
Raam: must matt alumiinium
Signatuur: all paremal
Alghind: 400,00
6
„Väike-Õismäe tugiplaan”
Aasta: 1980ndate lõpp/1990ndate algus
Autor: Malle Meelak (1929-1997)
Tehnika: käsitsi koloreeritud koopia
Mõõdud: 84 x 124,5 cm
Teostus: ArtSmart
Klaas: kirgas klaas
Raam: must matt puit
Signatuur: all paremal kirjanurgas
Alghind: 400,00
7
„Arhitektuurinäitus”
Aasta: 1978
Autor: Jüri Okas (1950)
Tehnika: siiditrükk
Mõõdud: 98 x 74 cm
Teostus: ArtSmart
Klaas: kirgas klaas
Raam: must matt puit
Signatuur: all paremal
Alghind: 300,00
8
„Maja eskiis”
Aasta: 2013
Autor: Emil Urbel (1959)
Tehnika: pliiatsi visand
Mõõdud: 42 x 29,7 cm
Teostus: ArtSmart
Klaas: Art Glass muuseumiklaas
Raam: must matt alumiinium
Signatuur: all paremal
Alghind: 200,00
9
„Osaühing Harju KEK”
Aasta: 1994
Autor: Urmo Vaikla (1966)
Tehnika: serigraafia
Mõõdud: 32 x 42 cm
Teostus: ArtSmart
Klaas: Art Glass muuseumiklaas
Raam: must matt alumiinium
Signatuur: all paremal
Alghind: 200,00
