Eesti Arhitektide Liidu presidendina jätkab Aet Ader
Foto: Evert Palmets, 07.05.2026
Eesti Arhitektide Liit valis 7. mail toimunud üldkogul järgmiseks kaheks aastaks presidendiks tagasi Aet Aderi. Uue ametiaja keskseteks fookusteemadeks peab Ader arhitektuurivaldkonna majanduslikku toimetulekut, riigiarhitekti rolli tugevdamist, avaliku sektori toetamist ning eluasemepoliitika arendamist.
Aderi sõnul on Eesti Arhitektide Liit kujunenud usaldusväärseks partneriks nii avalikule kui ka erasektorile. „See, kui laialdaselt ja kui erinevates küsimustes Eesti Arhitektide Liitu kaasatakse, on muljetavaldav. Meie ülesanne on sellele usaldusele professionaalselt vastata. EAL peab olema riigi ja omavalitsuste arhitektidele tugev partner. Arhitektuurivaldkonna tervis, riigiarhitekti roll, avaliku sektori arhitektide toetamine ja eluasemepoliitika on teemad, millega soovime järjepidevalt edasi töötada,“ ütles Ader.
Üheks liidu juhatuse oluliseks fookuseks on arhitektuurivaldkonna majanduslik toimimine ja arhitektide töö õiglane väärtustamine. Liit jätkab tööd projekteerimislepingute tingimuste parandamise nimel ning peab läbirääkimisi suuremate tellijatega, sealhulgas riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega, et viia tüüpprojekteerimislepingud tasakaalu, sealhulgas autoriõiguste küsimustes. Samuti jätkub arhitektuurivõistluste süsteemi täiustamine eesmärgiga vähendada tasuta töö osakaalu, hoida kokku arhitektide aega ning luua rohkem eri tüüpi ja paindlikumaid võistlusvorme.
Olulise teemana tõstab Ader esile ruumi kvaliteedikriteeriumite tugevama rakendamise. Eesti Arhitektide Liit on aktiivselt panustanud sellesse, et nii ehitusseadustikus kui planeerimisseaduses oleks ruumi kvaliteet selgelt sõnastatud ning kujuneks ehitatud keskkonna üheks keskseks mõõdupuuks.
“Soovime jätkata tihedat koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega ning toetada avaliku sektori arhitekte nende töös. EAL peab oluliseks ka vastvalminud üleriigilise planeeringu põhimõtteid, mis toetavad mitmekeskuselist Eestit, valglinnastumise piiramist ning maakonnakeskuste hoidmist elujõulisena,” lisas Ader.
Üheks suurimaks lähiaastate väljakutseks on eluasemete kättesaadavuse tagamine. „Eluasemete kättesaadavuse probleem Eestis on viimase kümnendi jooksul süvenenud ning vajab terviklikku ja pikaajalist poliitilist lähenemist,“ ütles Aet Ader. „Lahendused eeldavad riigi ja omavalitsuste järjepidevat koostööd, toimivaid rahastusmehhanisme ning uute eluasemevormide loomist turupõhise üüri ja omandi kõrvale.“
Aderi sõnul on positiivne, et nii riik kui ka Tallinna linn on tellinud vastavad uuringud ning Riigi eluasemepoliitika dokument liigub peagi valitsuskabinetti. “Oluline on, et vajalikud meetmed jõuaksid ka praktiliste otsusteni – alates taskukohaste üürikorterite pakkumise laiendamisest kuni vahevormide, näiteks kasutusõigusega eluasemete arendamiseni,” selgitas Ader. Eluasemepoliitikat tuleb käsitleda osana laiemast ruumilise arengu strateegiast, sidudes eluasemearenduse senisest tugevamalt planeerimisega ning määratledes selgemalt riigi ja omavalitsuste rolli eluasemete kättesaadavuse kujundamisel.
Samuti peab Ader oluliseks kaasarääkimist Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi 2028–2034 planeerimises, mille otsused mõjutavad otseselt Eesti ehitatud keskkonda. Liit osaleb riigiplaneeringu ja ruumiloome aruteludes ning peab tähtsaks, et tulevased investeeringud toetaksid kvaliteetse ja energiatõhusa elamufondi arengut ning kvaliteetse avaliku ruumi loomist. Näiteks ootavad programmis „Hea avalik ruum“ oma elluviimist veel 19 peatänava ja linnaväljaku projektid, mille rajamine võiks toimuda järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi vahenditest.