Eesti Arhitektide Liit pole nõus jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet lõhkuvate otsustega Eesti arhitektuurihariduses
Eesti Arhitektide Liit saatis eile Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile avaliku kirja, kus väljendatakse tõsist muret Eesti arhitektuurikoolituse probleemide pärast ja palutakse Haridus- ja Teadusministeeriumil algatada kõigi osapooltega arhitektuurihariduse korrastamine, mis tagaks sektori elujõulisuse jätkuvuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime.
Eesti Arhitektide Liit saatis eile Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile avaliku kirja, kus väljendatakse tõsist muret Eesti arhitektuurikoolituse probleemide pärast ja palutakse Haridus- ja Teadusministeeriumil algatada kõigi osapooltega arhitektuurihariduse korrastamine, mis tagaks sektori elujõulisuse jätkuvuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime.
Arhitektuuri eriala on Eestis aastakümneid õpetatud kahes kõrgkoolis: magistritasemel haridust on antud Eesti Kunstiakadeemias (EKA) ja rakendusarhitekti haridust Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK). Mõlema kooli arhitektuuri õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud. EKA arhitektuuri eriala diplom on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ miinimumnõuetega ja annab õiguse töötada arhitektina kogu Euroopa Liidus.
2013. aasta kõrgharidusreformi üks eesmärk oli sarnaste õppekavade dubleerimise vähendamine. Samal aastal ülikoolidega sõlmitud halduslepingutes nähti ette õppekavade arvu vähendamine kõigis ülikoolides. Reformiga paralleelselt tehti ootamatult TTÜs aga algust viieaastase integreeritud arhitektiõppega, mis kopeerib EKA arhitektuuri eriala. Antud õpe ei ole tunnustatud EL kutsekvalifikatsiooni raamistikus, seades piirangud eriala lõpetajate tulevikuvõimalustele.
Arhitektide liit leiab, et TTÜ poolt astutud samm ei tohi mitte mingil juhul vähendada kvaliteetse ja rahvusvaheliselt akrediteeritud arhitektuuriõppe finantseerimist EKAs ja TTKs.(2) Finantseerimise vähendamine tähendaks toimiva arhitektuuriõppe kvaliteedi langust ja sektori rahvusvahelise konkurentsivõime halvenemist.
Eesti Konjunktuuriinstituudi aruandest (3) selgub, et Eestis on juba aastaid olnud arhitektide üleproduktsioon. See tähendab, et võrreldes vastavate insenertehniliste erialadega koolitatakse arhitekte liiga palju. Eesti arhitektuuriharidusega inimeste üleproduktsioon on lühinägelik, tekitades meie kõrgharidusega spetsialistide hulgas töötust ning killustab valdkonna senisest enam. (4)
Arhitektide liit on seisukohal, et selline olukord on vastutustundetu ja erialale kahjulik.
Avalik kiri Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministrile Jevgeni Ossinovskile on lisatud kirjale!
(1) „Rahastamisreformi ehk tulemuslepingutele üle minemise eesmärk on tõsta kõrghariduse kvaliteeti, vähendada ebamõistlikku dubleerimist ning elavdada ülikoolidevahelist koostööd.” Infoleht, Rahastamisreform, tulemuslepingute allkirjastamine 28.01, www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12053
(3) Eesti loomemajanduse uuring ja kaardistus, Eesti Konjunktuuriinstituut, 2013
(4) Eesti loomemajanduse uuring ja kaardistus, Eesti Konjunktuuriinstituut, 2013. Punkt 5 – arengut ja eksporti nõrgestavad tegurid