Eesti kulutab saatkonnahoonete uuendamisele ligi miljard krooni
Pekingi Eesti saatkonna hoone arhitektuurikonkursil tunnistati parimaks töö märksõnaga «Tetris». Pildil võidutöö makett ja autorid: vasakult Andres Põime, Liisa Põime ja Lauri Vaimel.
Foto: Peeter Langovits
Käimasolev ulatuslik Eesti saatkonnahoonete uuendamine läheb riigile kolme aasta jooksul maksma ligi miljard krooni: selle eest kerkivad uued hooned Pekingisse ja Riiga ning ostetakse-remonditakse üle kümne saatkonnamaja.
Kuigi Eesti on ka varasematel aastatel oma välisesinduste hoonete parendamisse investeerinud, asus välisministeerium 2006. aastal selles vallas jõulisemalt tegutsema.
Kuna saatkonnahoonete ehitamist, ostmist ja renoveerimist rahastab riik oma eelarvest, langetades otsuseid aasta kaupa, on teada, et ajavahemikul 2006–2009 kulub selleks miljardi krooni ringis (seni on kulunud umbes 700 miljonit krooni, selle sees ka tänavuseks plaanitud ligi 300 miljonit).
Välisministeeriumi kantsleri Matti Maasika sõnul on aastani 2011 paika pandud riigieelarve strateegias aga ministeeriumil soove veelgi.
«Kahe aasta eest paranesid riigi rahalised võimalused ja võeti vastu otsus, et oma saatkonnahoone on üüripinnast otstarbekam,» selgitas Maasikas, miks saatkonnahoonete küsimus kahe aasta eest tõsiselt käsile võeti.
Hoone olgu esinduslik
Välisminister Urmas Paet lisas välisesindustele oma majade ostmise või ehitamise otsust põhjendades veel, et üüripindade puhul ei pruugi alati olla võimalust esindust laiendada ning ka turvalisuse koha pealt on oma maja otstarbekam: kõik saab teha oma nõudmiste ja vajaduste järgi.
«Kuna saatkonnahoone esindab riiki, peab see olema ka esinduslik, seal peab olema võimalik korraldada vastuvõtte jne,» jätkas Paet.
Eile oli tähtis päev kahe saatkonnahoone jaoks: sai selgeks, et mullu soetatud Budapesti suursaatkonna hoone rekonstrueerimisele kulub 30 miljonit krooni, ning avalikustati Pekingisse ehitatava saatkonnahoone arhitektuurikonkursi võidutöö autorid: Andres Põime, Lauri Vaimel ning Liisa Põime võistlustööga «Tetris».
Lähinädalatel, kas jaanuari lõpul või veebruari algul, peaks žürii välja valima ka Riiga rajatava saatkonnahoone arhitektuurikonkursi võitja. Praegu toimub tööde hindamine.
Kokku käib töö ühel või teisel moel ligikaudu kümnes saatkonnahoones. Kahe aasta eest muretses Eesti saatkonnahoone Hollandisse Haagi ja residentsi Brüsselisse Eesti Euroopa Liidu saadikule.
New Yorki ostis Eesti oma ÜRO esindusele ja peakonsulaadile maja 2006. aastal, mullu tehti majas remont ja praegu kolitakse sisse. Londonisse osteti hoone möödunud aastal, nüüd ootab ees rekonstrueerimine ja saatkonna jaoks kohandamine. Helsingissegi sai suursaadik oma residentsi 2007. aastal.
Mullu ja tunamullu renoveeris Eesti poole oma Moskva saatkonnast, tänavu seal töödega edasi ei minda.
Kui Pekingi saatkonnahoonet tänavu projekteeritakse ja ehitama hakatakse järgmisel aastal, siis uued hooned ostab Eesti tänavu Kiievisse, Madridi ja Varssavisse. Lisaks Budapesti majale saab sel aastal värske kuue Eesti möödunud aastal soetatud Thbilisi saatkonnahoone. Thbilisis Eestil varem oma saatkonna maja ei olnud.
Urmas Paeti sõnul on see ka teistes riikides tavaline, et saatkonnahooneid vahetatakse ja ostetakse uusi, kuid Eestis pole nii pikka välisesinduste traditsiooni, mistõttu võtabki Eesti välisesindustesse investeerimise sedavõrd ulatuslikult ette.
Uus tööjõud leitakse
Kauaks Eesti ostetud ja ehitatavatesse majadesse jääda kavatseb? Paet märkis, et Riia ja Pekingi esindus peakski Eestile jääma, teiste hoonetega on plaanid seatud esialgu 15 aasta peale.
Kuigi valitsus uhkeldab madala töötusega, pole välisministri kinnitusel probleeme välisesindustesse lisatööjõu leidmisega. «Jah, Pekingi saatkond on alamehitatud, sest seal pole olnud kohta, kuhu inimesi panna. Kui hoone valmis, võtame ka inimesi juurde,» tõdes Paet.
Saatkonnad
• 2006. aastal ostis Eesti saatkonnahooned Haagis ja New Yorgis ning residentsi Brüsselis.
• Mullu soetas Eesti saatkonnahooned Londonis, Budapestis ja Thbilisis ning residentsi Helsingis.
• Tänavu ostab Eesti saatkonnahooned Kiievis, Madridis ja Varssavis.
• Tuleval aastal peaks valmima saatkonnahoone Pekingis.
• Aastail 2006–2009 investeerib Eesti saatkonnahoonete ehitusse, ostmisse ja remonti ligi miljard krooni.
Priit Rajalo
Allikas: välisministeerium