Eesti Kunstiakadeemia uue hoone arhitektuurikonkursi võitjad on selgunud

Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga kuulutas täna Tallinnas Eesti Arhitektuurikeskuse Arhitektuurikatlas välja ülikooli õppehoone arhitektuurikonkursi võidutööde autorid.

Konkursile laekunud kümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Kuu OÜ ideelahendus märgusõnaga „Linea“ (autorid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann). Esimese koha preemia suurus on 15 000 eurot.

Teise koha vääriliseks tunnistati DAGOpen OÜ ja Amhold AS ühine töö pealkirjaga „Aletheia“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis Lykouras). Teise koha preemia suurus on 10 000 eurot.

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto AB OÜ töö pealkirjaga „Akadeemia“ (autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Helin Kukk ja Martin McLean). Kolmanda koha preemia suurus on 7 000 eurot.

Lisaks pälvis ergutuspreemia Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideelahendus „Imaginarium“ (autorid: Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Tanel Trepp ja Riho Joala).

Teise ergutuspreemia pälvis Stuudio Tallinn OÜ võistlustöö märgusõnaga „Edge“ (autor: Villem Tomiste). Ergutuspreemia suurus on 4000 eurot.

Konkursi eesmärgiks oli ideelahendusena luua Eesti Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises Eugen Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Foto “Eesti arkitektide almanakist” (1934)

Võistluse žürii hindas lähtuvalt Kotzebue maja eripärast võistlustööde juures:

1) Ruumilahenduse funktsionaalsust ja paindlikkust, mis arvestaks nii Eesti Kunstiakadeemia spetsiifikat kui ka vastaks tudengite ja õppejõudude vajadustele. Liikumisvõimaluste ja –seoste inimsõbralikkust, arvestades seoseid nii hoone osade kui ka hoone ja ümbritseva linnaruumi vahel.

2) Arhitektuurse terviklahenduse esinduslikkust ja sobivust XXI sajandi kunstikõrgkoolile, lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust ja uuenduslikkust. Olemasolevate kultuuriväärtuste ja ümbritseva miljöö tunnetust.

3) Majanduslikult otstarbeka ehitamise (ehitusmaksumuse), energiatõhususe, edasise ülalpidamise kulude jm praktiliste eesmärkide arvestamist, sh olemasolevate konstruktsioonide kasutatavust edasisel projekteerimisel ja ehitamisel.

Kavandite hindamiseks moodustatud žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektide Liidu (EAL), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) esindajad: Timo Aarmaa (RKAS), Ivar Piirsalu (RKAS), Andres Tali (EKA), Toomas Johanson (EKA), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, TLPA), Jaak Huimerind (arhitekt, EAL), Tiit Trummal (arhitekt, EAL), Toomas Tammis (arhitekt, EAL), Andres Ojari (arhitekt, EAL), Lylian Meister (varuliige, EKA), Jan Skolimowski (varuliige, arhitekt, EAL). Võistlustööde kohta eriküsimustes hinnangu saamiseks olid žürii töösse kaasatud asjatundjatena erialaeksperdid Muinsuskaitseametist ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Järgmisena kuulutatakse välja hankemenetluse II etapp hoonekompleksi projekteerimiseks. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse kolm kinnistut.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 000 ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Kõigi võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 27. augustist Eesti Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7) üles pandud näitusel.

———-

NB! Vaata ka Tallinncity videoreportaaže:

Võidutöö autorid selgitavad projekti tagamaid

EKA rektor Signe Kivi kommenteerib võidutööd ja kooli uut asukohta