Eesti kunstnikud Riia Rahvusvahelisel Kaasaegse Kunsti Biennaalil

Avaldatud 29. märts 2018

Lätis Riias esmakordselt toimuval uuel kunsti suurüritusel Riia Rahvusvahelisel Kaasaegse Kunsti Biennaalil (RIBOCA) on hea meel avaldada osalevate kunstnike nimed. RICOBA1 kannab pealkirja „Kõik oli igavene, kuni enam ei olnud“ ja selle peakuraator Katerina Gregos on ühtlasi mänginud ülitähtsat rolli biennaali ettevalmistamisel koos biennaali asutaja ja tellija Agniya Mirgorodskayaga.

Riia Rahvusvaheline Kaasaegse Kunsti Biennaal (RIBOCA) avaldab osalevate kunstnike nimed

RIBOCA1 ametlik avamine:

laupäev, 2. juuni 2018

Eeltutvustus ajakirjanikele ja vernissaaž:
kolmapäev, 31. mai – laupäev, 2. juuni 2018.

Tänavusel biennaalil osaleb 99 kunstnikku, nende seas kümme kollektiivi.

Ligi kolmandik kunstnikest on pärit Balti riikidest ning peaaegu 70% kõigist osalejatest tuleb Läänemere piirkonnast (sh Poolast, Rootsist, Taanist, Soomest ja Saksamaalt). Ülejäänud kunstnikud pärinevad väga erinevatest riikidest: Koreast, Argentinast, Venezuelast, Colombiast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist ning samuti Venemaalt, Belgiast, Hollandist, Hispaaniast, Portugalist, Šveitsist, Kreekast ja Bulgaariast.

Biennaali üheksas näitusehoones Riia eri paigus esitletakse 113 teost – nende seas 49 uut tellimust. Samuti paigutatakse linna kümme avalikku skulptuuri ja kohaspetsiifilist sekkuvat kunstiteost. Paljud osalejad on biennaalil esindatud rohkem kui ühe kunstiteosega, mida eksponeeritakse mitmes näitusehoones, andes vaatajatele seega võimaluse nende tegevusse rohkem süveneda.

Biennaali avalikus programmis osalevate ja performance’eid korraldavate kunstnike nimed avaldatakse hiljem.

Biennaalil osalevad kunstnikud

ASI* (The Agency of Singular Investigations), Venemaa (asutatud 2014)

Alexis Blake, USA/Holland (snd 1981)

Alexis Destoop, Belgia/Austraalia (snd 1971)

Andrejs Strokins*, Läti (snd 1984)

Adrián Villar Rojas, Argentina (snd 1980)

Andris Eglītis*, Läti (snd 1981)

Annaïk-Lou Pitteloud, Šveits/Belgia (snd 1980)

Anne Duk Hee Jordan, Korea/Saksamaa (snd 1978)

Ariane Loze*, Belgia (snd 1988)

Aslan Gaisumov, Tšetšeenia, Venemaa (snd 1991)

Augustas Serapinas*, Leedu (snd 1990)

Clemens von Wedemeyer*, Saksamaa (snd 1974)

Diana Lelonek, Poola (snd 1988)

Diāna Tamane*, Läti/Belgia (snd 1986)

Emilija Škarnulytė, Leedu/Saksamaa (snd 1987)

Erik Kessels*, Holland (snd 1966)

Ēriks Apaļais, Läti (snd 1981)

Eve Kiiler, Eesti (snd 1960)

Femke Herregraven*, Holland (snd 1982)

Fernando Sánchez Castillo, Hispaania (snd 1970)

Han Hoogerbrugge, Holland (snd 1963)

Hannah Anbert*, Taani (snd 1984)

Hans Rosenström*, Soome (snd 1978)

Henrike Naumann*, Saksamaa (snd 1984)

IC-98, Soome (asutatud 1998)

Ieva Balode, Läti (snd 1981)

Ieva Epnere*, Läti (snd 1977)

Indrė Šerpytytė*, Leedu/Suurbritannia (snd 1983)

Ivar Veermäe, Eesti/Saksamaa (snd 1982)

Jacob Kirkegaard, Taani (snd 1975)

James Beckett, Zimbabwe/Holland (snd 1977)

Jani Ruscica, Soome (snd 1978)

Johanna Gustafsson-Fürst, Rootsi (snd 1973)

Johannes Heldén, Rootsi (snd 1978) ja Håkan Jonson, Rootsi (snd 1978)

Jonas Mekas, Leedu/USA (snd 1922)

Julian Charrière, Prantsusmaa (snd 1987)

Julian Rosefeldt, Saksamaa (snd 1965)

Julijonas Urbonas, Leedu (snd 1981)

Karel Koplimets*, Eesti (snd 1986)

Katarzyna Przezwańska, Poola (snd 1984)

Katrīna Neiburga, Läti (snd 1978)

Kerstin Hamilton*, Rootsi (snd 1978)

Kristaps Epners*, Läti (snd 1976)

Kustaa Saksi, Holland (snd 1975)

Liina Siib*, Eesti (snd 1963)

Lynn Hershman-Leeson, USA (snd 1941)

Maarten Vanden Eynde*, Belgia (snd 1977)

Marco Montiel-Soto, Venezuela/Saksamaa (snd 1976)

Marge Monko*, Eesti (snd 1976)

Marina Pinsky*, Venemaa/Belgia (snd 1986)

Marisa Benjamim, Portugal/Saksamaa (snd 1981)

Mark Dion*, USA (snd 1961)

Maryam Jafri, Pakistan/USA (snd 1972)

Melanie Bonajo, Holland (snd 1978)

Michael Landy*, Suurbritannia (snd 1963)

Michael Sailstorfer*, Saksamaa (snd 1979)

Minna Rainio ja Mark Roberts, Soome/Suurbritannia (snd 1974, snd 1970)

Nabil Boutros, Egiptus/Prantsusmaa (snd 1954)

Nedko Solakov*, Bulgaaria (snd 1957)

Nicolas Kozakis, Kreeka/Belgia (snd 1967) ja Raoul Vaneigem, Belgia (snd 1934)

Nikos Navridis*, Kreeka (snd 1958)

Oswaldo Maciá*, Colombia/Suurbritannia (snd 1960)

Orbita, Läti (asutatud 1999)

Paulis Liepa*, Läti (snd 1978)

Petra Bauer, Rootsi (snd 1970) ja Rebecka Katz-Thor*, Rootsi (snd 1982)

Robert Kuśmirowski*, Poola (snd 1973)

Sandra Kosorotova*, Eesti (snd 1984)

Sasha Huber, Šveits/Soome (snd 1975) ja Petri Saarikko*, Soome (snd 1973)

Saskia Holmkvist*, Rootsi (snd 1971)

Sissel Tolaas*, Norra/Saksamaa (snd 1963)

Sputnik photos*, Poola/Slovakkia/Valgevene

(asutatud Poolas 2006)

Stelios Faitakis*, Kreeka (snd 1976)

Stine-Marie Jacobsen*, Taani (snd 1977)

Sven Johne, Saksamaa (snd 1976)

Taus Makhacheva*, Dagestan, Venemaa (snd 1983)

Teemu Korpela*, Soome (snd 1980)

Tilman Wendland*, Saksamaa (snd 1969)

Tobias Zielony*, Saksamaa (snd 1973)

Trevor Paglen, USA (snd 1974)

Valio Tchenkov*, Bulgaaria/Saksamaa (snd 1966)

Vladimir Svetlov, Läti (snd 1973)

Viron Erol Vert*, Türgi/Saksamaa (snd 1975)

Jevgeni Zolotko*, Eesti (snd 1983)

Žilvinas Ladzbergas*, Leedu (snd 1979)

* Tärn tähistab uut tellimusteost.

Esimese RIBOCA pealkiri „Kõik oli igavene, kuni enam ei olnud“ on laenatud Vene autori Aleksei Jurtšaki samanimelisest raamatust, mis käsitleb ootamatult aset leidnud, kuid samas oodatud sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste paradoksi Nõukogude Liidus. Kasutades Jurtšaki raamatu pealkirja praeguste kiirendatud üleminekute metafoorina, mõtiskleb biennaal muutumisprotsessi ja selle üle, kuidas seda teadvustatakse, oodatakse, kogetakse, mõistetakse, omastatakse ja käsitletakse tänapäeva kiirete muutuste ajastul.

Peakuraator Katerina Gregos ütleb: „Kui paljud viimase aja biennaalid ja suurnäitused on olnud üsna retrospektiivsed, koguni anakronistlikud, ning vaadanud minevikku ja meenutanud kadunud poliitilisi ja sotsiaalseid utoopiaid, suunab esimene Riia biennaal pilgu kindlalt inimeksistentsi olevikku ja lähitulevikku 21. sajandi teise veerandi künnisel. See uurib piirkonnas toimunud nihkeid, kuid vaatleb neid ka üldisemas kontekstis, sest tänapäeva maailmas oleme kõik otsustavalt ühendatud. Biennaal on oma geopoliitilise fookuse poolest piirkondlik, kuid uurib samas globaalselt küsimusi, mis puudutavad meid kõiki. Isikulisest, poliitilisest, sotsiaalsest, tehnoloogilisest, teaduslikust, filosoofilisest ja eksistentsiaalsest vaatepunktist uurib biennaal, kuidas kaasaegsed kunstnikud reageerivad mõningatele meie aja tähtsatele väljakutsetele, kuidas nad registreerivad muutusi ning kujutlevad tulevikku. Riia tundub olevat selleks täiuslik paik, sest on sageli kogenud vägivaldseid üleminekuid ja pöördelisi muutusi.“

Agniya Mirgorodskaya tellitud biennaal tähtsustab kunstimajanduse ja -publiku kestlikkust ning edendab teadmusloomet põhjaliku avaliku ja haridusprogrammi kaudu, kuhu kuuluvad muu hulgas vestlused, loengud, töötoad ja lugemisgrupid, mis kestavad edasi ka pärast näituse lõppu.

RIBOCAst

RIBOCA on selle tellija Riia Biennaali Fondi suuralgatus. Riia Biennaali Fondi asutaja ja direktor Agniya Mirgorodskaya tutvustab RIBOCAt kui uut globaalset platvormi rahvusvahelistele ja Balti kunstnikele, et edendada kaasaegset kunsti Läänemere piirkonnas, pakkuda hariduslikku ja kogukondlikku tuge ning elavdada Läänemere piirkonna ja ülejäänud maailma vahelisi kunstisuhteid. Suur osa iga biennaali kunstnikest on kas sündinud või elavad ja töötavad Eestis, Lätis või Leedus – piirkonnas, mida on vaatamata viljakale kunstitoodangule siiani võrdlemisi vähe uuritud. RIBOCA missiooni põhielement on luua parimatel praktikatel põhinev kestlik biennaalimudel, mis seab esiplaanile kunstnikud, kunstitoodangu ning kunsti täpne esitamise ja vahendamise. Paljud biennaalil eksponeeritavad teosed on spetsiaalselt biennaali jaoks loodud uued tellimustööd.

RIBOCA1: „Kõik oli igavene, kuni enam ei olnud“

Kestus: 2. juuni – 28. oktoober 2018

Eeltutvustus ajakirjanikele ja kultuuriprofessionaalidele: neljapäev, 31. mai – laupäev, 2. juuni 2018