Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta Tegu 2012 on Pargiterminite seletussõnaraamat

Eesti Maastikuarhitektide Liit
PRESSITEADE

10. mail 2013 toimus Tartus maastikuarhitektuuri sümpoosion, mille raames kuulutati välja Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta Tegu 2012, milleks osutus Pargiterminite seletussõnaraamat, autorid Sulev Nurme ja Nele Nutt. Samuti tunnustati Eesti Maastikuarhitektide Liidu uut auliiget, prof Juhan Maistet teenete eest Eesti maastikuarhitektuuri edendamisel.

Sulev Nurme ja Nele Nuti (Artes Terrae OÜ) poolt koostatud Pargiterminite seletussõnaraamatu näol on tegemist esimese eestikeelse aia- ja pargikunsti ning maastikuarhitektuuri terminite koguga olles teedrajavaks ning märgiliseks saavutuseks Eesti maastikuarhitektuuris.

Kuigi eesti keelt on kõneldud juba mitu tuhat aastat, on valdkondi, kus kõige vajaliku jaoks meie emakeeles sõnu ei ole. Üks selliseid valdkondi on aia- ja pargikunst ning maastikuarhitektuur. Vajadus taolise oskussõnaraamatu järele oli nii erialaspetsialistide, üliõpilaste kui ka kõigi teiste selles valdkonnas tegutsevate või sellega kokku puutuvate inimeste seas olnud juba mõnda aega tuntav. Seega ilmunud sõnastiku peamisteks eesmärkideks oli anda ülevaade eesti keeles kasutusel olevast aia- ja pargikunsti- ning maastikuarhitektuurialasest terminoloogiast ning selgitada levinud oskussõnade sisu.

Kogumikku on koondatud veidi rohkem kui 300 sõna. Eelkõige on valitud seletamiseks enim kasutatavad terminid, peamiselt need, mis seostuvad aia- ja pargikunstiga ning ajalooliste parkidega. Samas on käsitletud ka üldisi maastikuarhitektuuri valdkonna sõnu. Kindlasti ei käsitle sõnastik kogu maastikuarhitektuuri valdkonda, vaid hõlmab sellest vaid ühte, suhteliselt kitsast osa. Töö tellijaks oli Keskkonnaamet. Sõnaraamatuga saab tutvuda siin:

http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargiterminite_seletuss6naraamat.pdf

Lisaks kuulutati välja kaks äramärgitud tegu, millest üks on Tallinnas Lennusadama välialad, autoriks KOKO arhitektid. See on üks vähestest valminud objektidest 2012. aastal. Vesilennukite angaaride rekonstrueerimisega Eesti Meremuuseumi filiaaliks loodi terviklahendus ka hoonet ümbritsevale alale. Kujundus on lihtne, funktsionaalne, jättes mõtte-ja mänguruumi, see ei püüa domineerida hoone üle, vaid pigem toetab seda.

Teiseks äramärgitud teoks valiti raamat Väikevorm mõisamaastikus, autorid Kreeta Sipelgas, Valdeko Lukken, Juhan Maiste (koostaja Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ). Tegemist on esimese ajalooliste parkide arhitektuursetele väikevormidele keskenduva raamatuga Eestis, mille raames on tehtud mahukas uurimistöö – kogutud on üle 2000 ajaloolise foto, postkaardi ja muu illustratsiooni sildade, paviljonide, kaevumajade, skulptuuride, purskkaevude jmt kohta. Lisaks kolmele teemakohasele artiklile sisaldab trükis ajaloolisi ja tänapäevaseid pilte (ca 600) esitledes eelkõige omapäraseid näiteid.

Maastikuarhitektuuri aasta teo konkurss kuulutati taas välja, et jätkata silmapaistvate saavutuste tunnustamist Eesti maastikuarhitektuuris, see võimaldab aasta jooksul toimunud olulisi erialaseid sündmusi kaardistada ning neid paremini märgata. Kandidaatide esitamise õigus oli kõigil ning kandidaate võis esitada maastikuarhitektuurialase tegevuse erinevatest valdkondadest. Eesti Maastikuarhitektide Liit peab oluliseks, et võrdväärselt saaksid tunnustatud nii valmis ehitatud objektid, korraldatud ja läbiviidud sündmused, trükivalgust näinud publikatsioonid kui ka kõik teised erialased teod. Aasta tegu valiti Eesti Maastikuarhitektide Liidu üldkogu poolt üheksa esitatud kandidaadi seast.

Lisaks Aasta Teo väljakuulutamisele, tunnustas Eesti Maastikuarhitektide Liit samuti oma uut auliiget, prof Juhan Maistet teenete eest Eesti maastikuarhitektuuri edendamisel.

Prof Maiste on olnud vahetult maastikuarhitektuuri eriala juures alates 1998. aastast, mil ta kutsuti Eesti Põllumajandusülikooli (praegusesse Eesti Maaülikooli) külalisprofessoriks. Ta on läbi viinud mitmeid magistriastme seminare, tema eestvõtmisel on korraldatud tudengitega ekspeditsioone Itaaliasse, Saksamaa, Inglismaa, Peterburi parkidesse, Kreekasse jm. Tema juhendamisel on kaitstud mitmeid magistritöid ning juhendamisel on ka mitmeid doktoritöid. Võib öelda, et kui prof Koit Alekand pani aluse maastikuarhitektuuri õpetamisele tänases Eesti Vabariigis, siis prof Juhan Maiste andis sellele sügava sisu ning on olnud teoreetilise suuna näitaja. Juhan Maiste on olnud inspiratsiooniks ja mõjutajaks paljudele üliõpilastele, tänastele maastikuarhitektidele.

Lisaks maastikuarhitektide koolitamisele on prof Juhan Maiste jätnud mitmeid tähelepanuväärseid jälgi Eesti maastikuarhitektuuriloosse läbi mitmete publikatsioonide, nt raamatud “Kolmas silm. Essee ilusast maastikust”, “Park on paradiis looduses ja kunstis”, artiklid Eesti parkide almanahhides, raamatutes Parkide restaureerimine, Väikevorm mõisamaastikus jpm. Juhan Maiste on andud väärika panuse Eesti kultuurmaastike uurimisse ning edendamisse ka laiemalt läbi praktiliste tööde koostamise.

Eesti Maastikuarhitektide Liit soovib edu kõigile tunnustatutele ning tänab ka kõiki kandidaatide nimekirjas olnud tegijaid ning kutsub üles aktiivsemalt osalema Eesti maastikuarhitektuuri arendamisel.

Ürituse läbiviimist toetasid Eesti Kultuurkapital ning Eesti Kultuuriministeerium.

Info:

Sirle Salmistu, Teele Nigola
Eesti Maastikuarhitektide Liit
juhatus[at]maastikuarhitekt.ee
www.maastikuarhitekt.ee
tel 517 4419