Eesti Tarbekunsti- ja Disianimuuseumis avatakse reedel, 29. juunil kell 17.00 kaks rahvusvahelist näitust

Näitused on pühendatud nõukogude perioodi kunstile, arhitektuurile ja disainile 1960-1970. aastatel.

Eesti Tarbekunsti- ja Disianimuuseumis avatakse reedel, 29. juunil kell 17.00 kaks rahvusvahelist näitust, mis on pühendatud nõukogude perioodi kunstile, arhitektuurile ja disainile 1960-1970. aastatel:

Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.-1970. aastatel
29.06-04.11.2012

ja

Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus 1960-1980
29.06-02.09.2012

 


 

Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.-1970. aastatel

Elav mälestus Nõukogude-aegsest kunstist, arhitektuurist ja disainist Baltikumis on muutumas ajalooks. Baltikumi nähti tollases Nõukogude Liidu kontekstis sageli osana millestki läänelikust, omamoodi sisevälismaana. Baltikumi kohvikute ja restoranide, mereäärsete sanatooriumide, uute elamupiirkondade ja avalike hoonete arhitektuur oli selgelt piirkondliku iseloomuga, sageli lausa legendaarse kuulsusega. Eriti populaarseks said esemed, mis sümboliseerisid mugavust argielu tasandil: läti raadiod, eesti valgustid, leedu kaasaskantavad telerid, Baltikumi tarbekunst ja suveniirid.

Näituse “Moderniseerimine” eesmärk on esile tõsta ja tutvustada Balti riikide disaini ja arhitektuuri – materjali mis peegeldab 1950. aastate lõpust hoogustunud tehnoloogilist, sotsiaalset ja kultuurilist uuenemist, ja avardada nii arusaama moodsast lähenemisest elukeskkonnale Eestis, Lätis ja Leedus.

1960. aastate alguseks oli tööstusesse suunatud hulk kunstnikke, kelle töö tulemused avaldasid mõju toodangule, tööstuskunstist oli saanud kunstiinstituutides õpetatav eriala ja sellega tihedalt seotuna kerkisid esile küsimused esemelise ja elukeskkonna kujundamisest laiemalt. Mitmel puhul viisid selleteemalised otsingud huvitavate eksperimentideni.

Näitus koosneb neljast osast, käsitledes avaliku ruumi (linna) ja privaatse ruumi (kodu) moderniseerimist, disaini levikut (tööstuskunsti) ja tarbimise ning elustiiliga (vaba aeg) seotud aspekte Baltikumis.

Näituse partnerid: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Filmiarhiiv, Tallinna Kaubamaja; Läti Kunstiakadeemia, Läti Arhitektuurimuuseum, Läti Audiovisuaalsete dokumentide arhiiv, Läti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Läti Ajaloomuuseum, Läti Rahvusraamatukogu, Riia Motormuseum, Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Läti Raudteeajaloo muuseum, Riia Ajaloo- ja Navigatsioonimuuseum, Riia Portselanimuuseum; Leedu Kommunikatsiooniajaloo muuseum, Leedu Kunstimuuseum, Leedu Riiklik Keskarhiiv, Leedu rahvustelevisioon ja -raadio, Leedu rahvusraamatukogu, Vilniuse Kunstiakadeemia, erakogud, kunstnikud ja nende perekonnad.

Kuraatorid: Lolita Jablonskienė (Leedu Rahvusgalerii), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum) ja Iliana Veinberga (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus).

Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Näituse kujundajad: Tüüne Kristin ja Urmo Vaikla

Kontaktinfo:


5648 6977

Väino Tamm, Leila Pärtelpoeg, Allan Murdmaa. Kohvik Pegasus Tallinnas, 1963.


Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus 1960-1980

“Me metamorfne tulevik” uurib 1960.-1970. aastatel esile kerkinud visionäärset nõukogude arhitektuuri ja disainipraktikat, mis seadis endale eesmärgiks uue ideaalse elukeskkonna loomise. See keskkond pidi olema paindlik, kergesti muudetav ja reguleeritav vastavalt kasutaja vajadustele, toetuma uusimatele tehnoloogilistele lahendustele ning mõtestama nii ümber ka seal tegutseva inimese.

Kasvades tihti välja sotsialistliku riigi poolt toetatud uurimisinstituutidest ja keskustest, pakkusid need projektid samas alternatiivi domineerivale ehituspraktikale ja linnaplaneerimisele ning visandasid tuleviku, mille keskseteks iseloomujoonteks olid transformeeritavus, ootamatus ja üllatuslikkus. Sellega kaasnes arhitekti/disaineri tegevussfääri laiendamine, nii et see nihkus sünkroonis rahvusvahelise disainimõttega üksikobjektide projekteerimiselt tervete keskkondade (ja elutegevuse) organiseerimisele.

1970. aastate keskel muutus suhtumine nii disaini kui tehnikasse ambivalentsemaks: esile kerkisid kriitilised ja kontseptuaalsed projektid, mis osutasid tarbimise ning medialiseeritud ruumi pahupoolele, modernistlike ideaalide ja tehnoloogia ning tööstuse kujundatud kultuuris peituvatele vastuoludele.

Näitusel osalevad kunstnikud ja arhitektid: Māris Ārgalis, Igor Berezovski, Valdis Celms, rühmitus “Dviženie”, Aleksander Jermolaev, Tiit Kaljundi, Vjatšeslav Koleitšuk, Vitali Komar ja Aleksander Melamid, Jānis Krievs, Kaarel Kurismaa, Leonhard Lapin, Vjatšeslav Loktev, Eugenijus Miliūnas, Andrei Monastõrski, rühmitus “NER”, Lev Nussberg, Jüri Okas, Artūrs Riņķis, Sirje Runge, Juri Sobolev ja Juri Rešetnikov, Jurgis Vroblevičius.

Kuraatorid: Andres Kurg, Mari Laanemets (Eesti Kunstiakadeemia)
Kujundajad: Indrek Sirkel, Kooperative für Darstellungspolitik (Jesko Fezer, Anita Kaspar, Andreas Müller)

Kontaktinfo:

NER (Aleksei Gutnov, Ilja Ležava jt). Asustusühiku NER üldplaan. Projekt XIV Milano triennaalile, 1968


Näitused valmisid projekti RECUPERATING THE INVISIBLE PAST raames Euroopa Liidu programmi Culture 2007-2013 toel.

Peatoetaja: BTA Kindlustus

Toetajad: Leedu Vabariigi Kultuurifond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Akzo Nobel Baltics, Re-Board powered by Lexplast, Kalev.


Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

Avatud K-P 11-18

www.etdm.ee