Ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine (ACE avaldus)

Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE)

EHITATUD KESKKONNA KVALITEEDI SAAVUTAMINE

4. mail 2019 Innsbruckis (Austria) toimunud ACE konverentsi „Kuidas ehitatud keskkonnas kvaliteeti saavutada: kvaliteedi tagamise vahendid ja süsteemid“ avaldus

Kuigi on jõutud üksmeeleni, et kvaliteetsel ehitatud keskkonnal on positiivne mõju inimese igapäevaelule, võib ametiasutustel, arendajatel ning ehitatud keskkonna spetsialistidel olla raskusi nende tellitavate ja projekteeritavate hoonete ja linnaruumide kvaliteedi hindamisel ja tagamisel.

Käesoleva avalduse eesmärk on jagada mõtteid ehitatud keskkonna kvaliteedi mõistest ning vaadelda lähemalt selle hindamise häid tavasid. Avaldus on sisendiks tulevase ekspertgrupi „Kvaliteetne arhitektuur ja ehitatud keskkond kõigile“ töösse, mis on vastavalt sätestatud EL Nõukogu Kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2019-2022.

Mida tähendab kvaliteet? Millised on kvaliteetsed paigad?

Kvaliteet ehitatud keskkonnas ei ole absoluutne tõde, mille võib eelnevalt paika panna. See saab tähenduse kontekstist ning seetõttu on iga kord ka isemoodi. Hoone või linnaarendusprojekt ei ole iseenesest olemuslikult hea: omadus, mis ühes kohas on kvaliteet, võib teises kohas olla puudus.

Samuti on kvaliteet teatud määral ka vaataja silmades. Projekti sidusrühmad (arendaja, projekteerija, kasutaja jne) võivad paiga kvaliteeti erinevalt hinnata, kuivõrd neil ei ole ehitatud keskkonna osas sarnaseid ootusi või hoiakuid ning nad ei omista sarnast väärtust erinevatele omadustele, mis kvaliteetset paika iseloomustavad. Mõned paiga olulised omadused on justkui kvaliteedi tõstmise tegurid, kuivõrd need toovad majanduslikku, sotsiaalset, keskkondlikku ja kultuurilist tulu nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna. Kuigi igaüks võib antud kasuteguritele rohkem või vähem väärtust omistada, tuleb neid paiga kvaliteedi hindamisel sellegipoolest arvesse võtta. Kvaliteetsete paikade olulised omadused on muuhulgas:

• Esteetika: arhitektuursel kvaliteedil on kunstiline mõõde; hooned ja linnad peavad olema ilusad ja põnevad;
• Elamiskõlblikkus: paik täidab talle antud eesmärki ja funktsioone. Tänu oma tehnilistele omadustele on see turvaline, tervislik ja mugav. See on hästi hooldatud ja loob turvatunde. Piirkonna tasandil ühendab see harmooniliselt kõik funktsioonid ja teenused, mida inimesed pidevalt vajavad (kodud, töökohad, kauplused, avalikud teenused jne);
• Keskkonnasõbralikkus: seal on madala CO₂-heitega tehnoloogia, see on energiatõhus ning vastupidav kliimamuutustele kogu elutsükli vältel;
• Ligipääsetavus ja mobiilsus: see on hästi ühendatud (ühistransport) ning ühest kohast teise on kerge liikuda keskkonnahoidlikul viisil (kõnd, rattasõit), sealhulgas ka liikumispuudega inimestel. Mahtude ja ruumide jaotus on selge ja arusaadav, mistõttu on kasutajatel paika kerge tajuda;
• Kaasatus: paik on projekteeritud kõigile ning igaüks vaatamata vanusele, soole ja rahvusele peab end tundma oodatuna ja saama võimaluse selles osaleda;
• Eristatavus ja kohataju: paik on eriomane, sobitub kohalikku konteksti ning sel on iseäralikud tunnused, mis loovad teatava kohataju;
• Taskukohasus: paiga programmi ja kliendi eelarve on tugevas vastastikuses seoses;
• Lõimumine ümbritseva keskkonnaga: paik sulandub ehitatud, looduslikku ja kultuurilisse keskkonda harmooniliselt ja sidusalt;

Seega on paiga kvaliteet paljude omavahel seotud tegurite tulem. Kvaliteetsete paikade projekteerimine eeldab erilahendusi, mis omakorda eeldab konteksti ja lõppkasutajate vajaduste üksikasjalikku analüüsi, et optimeerida antud paiga majanduslikke, sotsiaalseid, keskkondlikke ja kultuurilisi väärtusi. Seevastu standardiseeritud ja „kõigile sobivad“ lahendused, üheselt sihiteadlikud lähenemised ning liigne keskendumine majanduslikele või tehnilistele aspektidele ei saa anda kvaliteetseid tulemusi.

Kvaliteetse arhitektuuri mitmetahuline kasu

Kvaliteetse ehitatud keskkonna projekteerimine on loov ja innovatiivne protsess, mille lõpptulemusel on olemuslik mõju sellele, kuidas inimesed ümbritsevat tajuvad, seal toimetavad ja käituvad. Kvaliteet on otseselt seotud meie igapäevaeluga ning seda tuleks vaadelda kui muutuste eestvedajat. Kvaliteetne arhitektuur võib rikastada meie elu indiviidina ja ühiskonnana mitmel erineval moel:

• Inimesed ja kogukonnad: kvaliteetsed paigad innustavad inimesi üksteisega suhtlema ning toetavad kaasavaid ja ühtekuuluvaid sootsiume, mille tulemusel tekivad intensiivse lävimisega kogukonnad;
• Kultuur ja identiteet: kvaliteetsed paigad võivad aidata luua ja hoida kohataju, tugevdada identiteete ja tekitada kodanikuuhkust;
• Jätkusuutlik areng: kvaliteetsed kohad aitavad vähendada meie ressursikasutust ja süsiniku heitkoguseid ning seeläbi maandada kliimamuutustega kaasnevaid riske;
• Majanduslik kasu: kvaliteetsed ehitatud keskkonnad tekitavad huvi ja loovad dünaamikat, mis tõmbavad ligi nii investoreid, töötajaid kui külalisi. Halva kvaliteediga paikadel seevastu võib olla negatiivne mõju, mis omakorda toob kaasa pikaajalised kulud;
• Kasulik mõju tervisele: kõrge kvaliteediga paikadel on positiivne mõju inimese tervisele ja heaolule ning annavad märkimisväärse tõuke tervisliku elustiili valikutele. Halva kvaliteediga paigad seevastu põhjustavad tõenäolisemalt kroonilist stressi ja füüsilisi haigusi.

Ehitatud keskkonna kvaliteedi hindamise head tavad ja üldised põhimõtted

Kuivõrd kvaliteet ehitatud keskkonna kontekstis on keeruline mõiste, on keeruline ka hinnata, kas kvaliteet on tegelikult ka saavutatud. Lisaks tulemitele on oluline mõelda ka protsessile: kvaliteetsed paigad saavad tekkida vaid kvaliteetse protsessi tulemusel. Arvestada tuleb järgmiste põhimõtetega:

• Valdkonnaülene arutelu: kvaliteedi üle tuleb arutleda eri perspektiivist eri pädevusi esindavate spetsialistidega, et saavutada projekti eri huvigruppide sidestatus ja tasakaal. Sedalaadi spetsialistide arutelu aitab kvaliteeti objektiivselt hinnata, kvaliteedist saab ühine väärtus ning projekt saavutab pikaajalise legitiimsuse;
• Poliitiline kaasatus: poliitikutel kui ametivõimu esindajatel on linnaplaneerimisel kanda suur vastutus. Seega on oluline, et poliitikud nii riigi kui linna tasandil loovad hästitoimivatele linnadele ja kõrge arhitektuurilise kvaliteediga kogukondadele vastavad tingimused, mis keskenduvad headele elamistingimustele;
• Elanike osalus: kesksel kohal on suhtlus lõppkasutajatega, et mõista nende vajadusi. Alles siis, kui asetame projekteerimisprotsessi keskmesse inimesed, saame luua pikemas perspektiivis kvaliteetseid paiku;
• Kohakeskne lähenemine: oluline on arvestada konkreetse koha iseärasusi, sealhulgas üldist konteksti ja ajalugu;
• Holistiline lähenemine: kvaliteet eeldab lähenemist, mis arvestab kõikide – sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja keskkonnamõjudega. Kõik otsused peavad lühiajalisele majanduslikule kasule eelistama sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kultuurilisi väärtusi;
• Paindlikkus reguleeriva raamistiku suhtes: planeerimis- ja ehitusregulatsioonid sätestavad miinimumnõuded: need tagavad küll tehnilised standardid, ent ei taga kvaliteeti, kuivõrd see on alati seotud konkreetse koha, funktsioonide ja lõppkasutaja vajadustega. Kui neid liiga jäigalt järgida, võivad planeerimis- ja ehituseeskirjad loovaid lahendusi takistada. Planeerimises ja kohaliku tasandi ametiasutustes tuleb rakendada paindlikkust ja eksperimenteerimise võimalusi, et kaasaegse kultuuri dünaamikaga sammu pidada;
• „Dünaamiline“ hoiak ehitatud keskkonnale: linna olemust ei saa võtta kui staatilist pilti. Hoiak peab olema elav ning käsitlema meie ehitatud keskkonda kui inimkujundatud maastikku, mida võib ümber ehitada ja ümber kujundada vastavalt meie aja sotsiaalsetele, kultuurilistele, keskkonnaalastele ja majanduslikele vajadustele; hoiak peab käsitlema põrkumisi kui võimalusi ning võimaldama kõrvutiasetusi ja hübriidseid lähenemisi küsimustele, mida varem pole väljendatud. Toetama peab olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutust.
• Kasutuse ja funktsioonide mitmekesisus. Ehitatud keskkond peab peegeldama Euroopa linnale omast paljusust vastavalt sealsete elanike sotsiaalsele ja kultuurilisele mitmekülgsusele, samuti ka hoonete ja linnaalade kasutuste ja funktsioonide paljusust, mis peavad kohanema vastavalt ajastu muutuvatele sotsiaalsetele ja majanduslikele tingimustele.

Antud põhimõtteid saab ellu viia ning  kvaliteetset arhitektuuri edendada arhitektuuripoliitika, nõuandvate kogude, arhitektuurivõistluste ja arhitektuuriauhindade kaudu:

• Kui valitsus soovib edendada ehitatud keskkonna kvaliteeti, on antud eesmärkide, kesksete põhimõtete ja tegevuste sätestamisel keskne roll kanda riiklikel õigusaktidel ja tegevuspõhimõtetel;
• Kohalikul/regionaalsel tasandil linnaehituslike küsimuste arutamisel on platvormiks nõuandvad kogud. Nad annavad nõu arhitektuuri, linnaplaneerimise ja linnaarenduse valdkonnas, samas jagavad ka tehnilist oskusteavet ning abistavad uute projektide elluviimisel või olemasolevate hoonete renoveerimisel, et need linnakeskkonda paremini lõimuksid;
• Arhitektuurivõistlus on kvaliteedil põhinev ja projektidele orienteeritud valikumenetlus, mille käigus valib žürii tellijale sobiva planeeringu või projekti. Kui antud võistlused on korrektselt tasustatud, on see hea võimalus saada uuenduslikke ja majanduslikult jätkusuutlikke lahendusi ning ühtlasi saada kasu turul käibivast ulatuslikust oskusteabest.[1]
• Arhitektuuri- ja kliendiauhinnad on olulised vahendid, millega esile tõsta häid tavasid ning edendada innovatiivset ja kvaliteetset arhitektuuri ehitatud keskkonna spetsialistide, poliitikakujundajate ja elanike seas.

Allkirjastatud 4. mail 2019 Innsbruckis

Originaal: https://www.ace-cae.eu/fileadmin/New_Upload/_15_EU_Project/Creative_Europe/Conference_Quality_2019/Inn_Stat_EN_FINAL.pdf