Ehitise kolm korrust laiuvad tänava kohal

Eesti Päevaleht 17.11.2004

Aivo Vahemets

Tallinna kesklinna kerkib Eestis esmakordselt kasutatava lahendusega hoone.

Uudne on lahendus, kuidas City Plaza kõrval asuvale krundile ehitatava hoone kolm korrust jäävad justkui tänava kohale rippuma.
Korrustealust pinda hakatakse kasutama kõnniteena ja välikohvikuna, oma koha leiavad seal ka istepingid ning skulptuur.
Hoone projekteeris OÜ Alver Trummal Arhitektid, arhitekt Andres Alveri sõnul nõudis see siiani laialivalgunud paik ehitist, mis sealset linnaruumi pingestaks.
Sellest ka nii massiivne ja silmahakkav arhitektuurne lahendus, mis haakub hästi kõrvalseisva samas büroos projekteeritud City Plazaga.
Kaasaegne linnaruum
“See pöördekoht oli nõrk, ta tuli tugevalt välja mängida,” ütles Alver Tartu maantee ja Rävala puiestee kohtumispunkti jääva hoone kohta, mis kerkib endise ametiühingumaja asemele. Taotluseks on kaasaegse linna-ruumi tekitamine.

Arhitekti sõnul on ehitise näol tegemist osaga suuremast plaanist, mis hõlmab kogu Rävala puiestee kultuuritelge, mille äärde või vahetusse lähedusse jäävad kunsti- ja muusikaakadeemia, Sakala keskus, Estonia teater, teaduste akadeemia, draamateater ja teised kultuuri- ning haridusasutused.
“Vanalinn on Itaalia ja Inglise poissmeeste päralt, sadamaala on Soome turistidele suunatud. Tekibki küsimus: kus siis eestlased olla võiks? Kus võib-olla ka mina käia tahaksin,” rääkis Alver Tallinna tinglikust jaotusest.
Tema sõnul jääb võimalusi “meie linna” loomiseks aina vähemaks, ühe võimaliku kohana näeb ta peale Viru väljaku täisehitamist veel Rotermanni piirkonda.
Järgmise aasta juunis valmivat mitme funktsiooniga hoonet, mis sisaldab büroo- ja kaubanduspindu, spaad, panka ja restorani, peab Alver unikaalseks ja tõsiseks konstruktsiooniks, mis on võrreldav sillaehitusega. “Julgeda see ära teha ja sellist sisulist kvaliteeti taotleda on suur asi,” teeb ta komplimendi arendajale.
Endise ametiühingumaja asemele kerkiva ärihoone arendajaks on OÜ Norber Grupp. Ehituse peatöövõtjaid on koguni kolm – alustas ehitusettevõtte Hea 5, jätkas FKSM ja lõpetab Rand & Tuulberg.
Hoone karkassi rajanud FKSM-i projektijuhi Marek Mõtsi sõnul oli tegemist tavalisest keerulisema projektiga. N-ö õhku jäävad korrused tuli rajada spetsiaalse konsooli peale, kogu raskus kanti terase ja betooni abil põhikonstruktsiooni üle.
“Terasel on selles ehituses suurem tähtsus kui tavaliselt – tal on kandev roll,” ütles Mõts.
Selline ehitusviis on ka kallim kui tavalise karkassi rajamine. “Peaaegu poole kallim, aga mitte kogu ehitushinna ulatuses, vaid karkassi osa,” täpsustas Mõts.
Ehitise uus osa tuleb kuuekorruseline, tahapoole jääv, endise ametiühingumaja konstruktsioonidel baseeruv osa kerkib üheksakorruseliseks.


Liiga kallis kvaliteetarhitektuur
•• Kinnisvaraarendajad ja kohaliku omavalitsuse võimuorganid võiksid rohkem vahendeid, tähelepanu ja aega kulutada kvaliteetse arhitektuuri loomisele ning toetamisele.
•• “Kui ühiskond leiab palju vahendeid uute hoonete rajamiseks, siis võiks kulutada rohkem ka projekteerimisele ja mõttetööle,” lausus arhitekt Andres Alver.
•• Arhitektuurifilter, milleks on kohalik omavalitsus ja mida poliitiliste struktuuride kaudu mõjutavad needsamad kinnisvaraarendajad, ei suuda eristada head halvast.
•• Arendajate eesmärk on kasumit teenida, mis on loomulik ja mida ei saa neile ette heita. Aga nad võiksid aru saada, et projekteerimisse paigutatud summad ja parem arhitektuur võimaldavad tulevikus ka suuremat kasumit, arutles Alver.
•• “Vahendid, mida Eesti ühis-kond kulutab ideedega töötamise-le, on äärmiselt väikesed,” lisas ta.
•• Tallinna linnaruumi kujundamine võiks Alveri sõnul jääda oma ruumikäsitluse ja nägemusega Eesti arhitektide ülesandeks. Välismaalastest võiks eelistada vaid tipparhitekte.