2021. aasta kevadel kiitis valitsus heaks „Ehituse pikk vaade 2035“ – visioon sellest, kuhu peaks ehitusvaldkond jõudma. Ehituse pika vaate eesmärk on määratleda kokkuleppelised tingimused Eesti ehitatud keskkonna ja ehitussektoriga seotud ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks. Selleks võetakse fookusesse elukeskkonna kvaliteet, ehitussektori arengu stabiilsus ja kõigi seotud ettevõtete tootlikkuse järjepidev tõus.
Kui olemasolevates arengudokumentides käsitletakse eelkõige ehitatud keskkonnaga seotud lõpptulemuse eesmärke (mida tehakse), siis ehituse pika vaate eesmärk on saavutada kokkulepe protsesside kvaliteedi ja tõhususe küsimuses (kuidas tehakse).
Pika vaate väljatöötamisel diskuteeriti erinevate valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, erialaliitude, ettevõtete ühenduste ja teiste asjakohaste huvigruppide esindajate vahel ühtsete tulevikuvisioonide teemal ja saavutati põhimõttelised kokkulepped. Avalik sektor ei juhi eraettevõtteid, küll aga saab sektor nendega koos ühiste eesmärkide poole püüelda.
Vabariigi Valitsus kiitis dokumendi heaks 27. aprilli 2021. a kabinetiistungil ning „Kokkulepe ehitusvaldkonna seitsme suure sammu astumiseks“ allkirjastati majandus- ja taristuministri ja kohalike omavalitsuste, erialaliitude ning kõrgkoolide esindajate poolt Tallinnas 9. juunil 2021. aastal.
Pika vaate elluviimise koordineerimiseks loodi ehitusvaldkonna arengukomisjon, mille tegevust juhib MKM.
Visioon aastaks 2035
Eesti ehitatud keskkond on kasutajakeskne ja teenib kvaliteetse elukeskkonna loomise üldeesmärki. Meie arendused on kõikide kasutajate vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed ja järgivad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid.
Ehitusotsused tehakse pikaajaliselt ette mõeldes, andmetele tuginedes ja säästlikult, luues kogu ehitise eluringi jooksul tasakaalu ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel. Ruumi loomisel peetakse kohaliku kogukonna ja huvitatud osapooltega dialoogi ning arvestatakse nende huve ja vajadusi.
Avalik sektor on eestvedajaks ja eeskujuks nii targa tellimise kui ka innovatsiooni soodustamise osas. Me aitame kaasa kõige uuemate tehnoloogiate ja materjalide väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning digitaalsed lahendused ning standardid tagavad, et ehitus toimub koostööna tellija ja teostaja vahel võrdselt kvaliteetse tulemuse eest vastutades. Ehituse pikaajaline riiklik planeerimine tagab kontratsüklilise majandamise.
Ehitustegevus on kiire ja kvaliteetne ning korraldatud läbipaistva protsessina. Ehitusvaldkonnas kasutatakse nutikaid ja teedrajavaid lahendusi ning nende leidmiseks tehakse koostööd nii omavahel kui ka teadusasutustega. Samaaegselt arvestab ehitussektor ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga ning kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana. Ehitussektor on ühiskonnas väärtustatud tegevusala, meil töötavad oma ala spetsialistid ning ehitusvaldkond on atraktiivne eriala õppimiseks.
Eesti ehitussektori tootlikkus on selle kõige tulemusel Euroopa parim tase, meie ehitustooted ja – teenused on rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ning soodustavad Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel.