Ehitusmeister

Tsivilisatsiooni sünnipaik on praegusel Iraagi territooriumil jõgede vahel paiknenud Sumer – „tsiviliseeritud isandate koht”. 6000 aastat tagasi (Eesti aladel ürg- ehk eelajalooline aeg) loodud riik, kirjaoskus, teadus, linnad oma suurte ja keeruliste organisatsioonidega, monumentaalne arhitektuur, kaubandus jms olid aluseks kõikidele Lähis-Ida ja Euroopa kultuuridele. Just siit sai alguse linnaehitus. Uskumatu, kuid 5000 aastat tagasi oli maailma suurim linn Uruk, kus elas 50 000 inimest! Sumeri linnaehitajad mõjutasid või koguni juhendasid ehitustöödel ka egiptlasi.

Esimesed linnad rajasid Euroopasse Vahemere äärde ja Kreeta saarele foiniiklased. Sealt levis linnaehitus põhja poole. Läänemaailmas rohkesti idealiseeritud Antiik-Kreeka kultuuri, sealhulgas sealse linnaehituse ja arhitektuuri eeskujudeks oli egiptlaste ja foiniiklaste tehtu, kreeklaste töö geniaalseteks jätkajateks olid aga roomlased. Roomlased tõusid meie ajaarvamise alguseks Vana Maailma valitsejaks ning rajasid aluse õhtumaa tsivilisatsioonile. Meie aladele jõudis linnaehitus alles 4000 aastat pärast esimeste linnade teket Lähis-Idas ja Egiptuses. Linna mõistet on riigiti defineeritud erinevalt. Erinenud on ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest. Külast või alevist saab linn aga siis, kui sellele antakse linna nimetus.

15. mail 1248. aastal annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn liideti keskaegsete Saksa kaubalinnadega samasse õigusruumi. Keskajal sai Eestis linnaõigused veel 8 linna: Vana-Pärnu, Tartu, Haapsalu, Viljandi, Paide, Rakvere, Uus-Pärnu ja Narva. Praegu on Eestis 47 linna, nendest 14 vallasisest linna. 1993. aastal anti linnaõigused 13 alevile, Eesti noorim linn on 26. oktoobril 1996. aastal linnaõigused saanud Tammsalu. Kõige rohkem elab inimesi Tallinnas, kõige vähem 1938. aastal linnaõigused saanud Mõisakülas.

Keskajal oli linna arengu eestvedajaks raad, kollegiaalne võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan, linna planeerimine ja ehitamine oli aga ehitusmeistrite asi. Linnaehitus on läbi aegade olnud valitsejate ja ehitusmeistrite ühine looming, otsingute jada, millega käis kaasas ühiskonnakorralduse muutumine, pidev rõhkude ümberasetamine hoonestusviisis, linnakujunduses, elustiilis. Linn on olnud ja on arenev elusorganism, linnakodaniku elu-, töö- ja puhkekoht. Tänapäeval korraldab linna elu kohalik omavalitsus.

Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muu hulgas linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine, linna ehitusmääruse kinnitamine, linna arengu aluseks oleva üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine ning detailplaneeringute kehtestamine. Linnavalitsus, mille koosseisus peaks igas linnas töötama ka linna peaarhitekt, teostab linnas täidesaatvat võimu. Peaarhitekti ja tema juhitava ameti ülesanne on üldplaneeringu, teemaplaneeringu, ehitusmääruse ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, üldplaneeringute lähteülesannete koostamine ning üldplaneeringute kooskõlastamine, üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamine, projekteerimistingimuste koostamine ja väljastamine, ehitiste arhitektuursete ja arhitektuur-ehituslike tingimuste koostamine, ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku menetlemine ja väljastamine, ehitustööde registreerimine, registreeritud ehitustööde kontrollimine, ehitise kasutusloa menetlemine ja väljastamine, ehitusjärelevalve teostamine ja paljude muude ülesannete täitmine.

Ei ole kahtlust, et linnapeal ja linna peaarhitektil on linna ruumilise kujunemise ja arengu korraldamisel juhtiv roll. Kui palju teavad linna peaarhitekti tegemistest büroodes töötavad kolleegid või linnakodanikud? Kas linnavolinikul, linnapeal ja linnakodanikul ning nende külalistel on käepärast võtta korralik ülevaade oma linna kujunemisloost, meestest, kes sajanditepikkuse ajalooga linna ehitamisele eri aegadel on kaasa aidanud? Suurematel linnadel ehk ongi midagi pakkuda, kuid süsteemne ülevaade Eesti linnade arengust, linnapea ja peaarhitekti osatähtsusest linnaehituses, puudub enamuses linnades.

Maailma kultuuripärandi hulka kuuluvate Eesti linnade linnaehitusliku kujunemise ja arhitektuuri süsteemikindel uurimine ning kirjeldamine on olnud ja on töömahukas ning aeganõudev ettevõtmine. Ja ega meil olegi kuigi palju neid, kes on ligemale tuhandeaastase Eesti linnaehituse ajalugu uurinud. Ehitusmeistrite ning linnapeade osatähtsuse uurimine linna ruumilisel kujunemisel ja arenemisel linna tekkest tänapäevani välja on jäänud sootuks tagasihoidlikuks. Kuid nad kõik on väärt seda, et nende juhtimisel läbi aegade korraldatud linnaehitus leiaks kajastuse Eesti kultuuriloos.

Ettevalmistustööde läbiviimisel sellesisulise almanahhi koostamiseks ja väljaandmiseks saavad hea tahtmise korral kaasa aidata kõik Eestis tegutsevad ning tegutsenud linnade peaarhitektid, kelle esmaseks tööks võiks olla oma eelkäijate nimekirjade (Tartus näiteks on see olemas) koostamine. Praegu tegutsevad linnapead ja vallavanemad võiksid hoolitseda selle eest, et saaks koostatud lühiülevaade juhitava linna ajaloost ning oma eelkäijate nimekirjad (Tallinnas ja Pärnus olemas). Siit saaks juba süvitsi edasi minna. Arhiiviandmete (hoonestusprojektid, generaalplaanid, üld- ja detailplaneeringud, ehitiste vastuvõtuaktid jpm) alusel saab luua tervikpildi 47 linna arengu kohta ühe või teise linnapea ning peaarhitekti juhtimisel tänapäevani välja. See on suur, ent kultuurilooliselt vajalik töö, millele peaksid oma õla alla panema kõik linnapead, vallasiseste linnade vallavanemad, linnauurijad, arhitektuuriajaloolased ja rahastajad. Kavatsetav ettevõtmine pakub kindlasti huvi ka Eesti Linnade Liidule, maavanematele, kultuuriministeeriumile, keskkonnaministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, regionaalministrile, arhitektuurimuuseumile ja ka linnaehitusega seotud ettevõtjatele. Läinud aasta 16. detsembril moodustasid Rakvere linnavalitsuses kohtunud linnaarhitektid ettevalmistustööde jätkamiseks korraldustoimkonna. Ilmselt on almanahhi, kaugemas tulevikus ka teiste trükiste koostamiseks ja väljaandmiseks vaja luua juriidiline isik ehk sihtasutus.

Almanahhi koostamisest huvitatud institutsioonid, linnapead, peaarhitektid, arhitektuuriajaloolased ja teised huvitatud isikud võivad endast märku anda aga Eesti Arhitektide Liitu.