Elamumess toob räämas agulisse ökomajade linnaku

2010. aasta Tallinna elamumess muudab räämas piirkonna moodsaks ökoasumiks.

Mõte korraldada Tallinnas elamumess tekkis linnakantselei referendil Riho Kanguril Helsingi ja Stockholmi ökoelamutest lugedes ja sealseid elamumesse külastades. “Pakkusin Tallinna linnavalitsusele idee, et messi kaudu võiksime korrastada mõne Tallinna piirkonna, mis pole eriti esinduslik, olles niimoodi eeskujuks teistele linnadele. Mess on korrastamiseks hea lahendus, sest tänu sellele saab ehitada korraga rohkem ja kiiremini,” rääkis Kangur.

Linnavalitsusele mõte meeldis ja ta valis messi territooriumiks Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala, et kujundada sellest innovaatilisi lahendusi kasutav ökoasum.

Kanguri sõnul on mess suurepäraseks kohaks, kus ehitajad ja arhitektid saaksid näidata oma võimekust. “Piirkonda tuleksid nii-öelda targad majad, mis on tavalisest kindlamini soojustatud, kus näiteks ventilatsioonisüsteemidest eralduv soojus juhitakse hoonesse tagasi ning kütteks kasutatakse maakütet ja päikeseenergiat. Sademevett aga saaks kasutada majapidamises,” selgitas ta.

17,3 hektaril on praegu hoonestus, millest vähem väärtuslikud barakid lammutatakse ja  nende elanikele antakse uued elamispinnad. Asemele tuleb 12 korterhoonet, millest nelja-viie puhul on tegemist terrassmajadega, mille kujunduses on tähtsal kohal korrustel kasvav taimestik.

Uued hooned tuleksid peamiselt Bekkeri sadama lähedusse ning Vasara ja Kopliranna tänavale. Lisaks tulevad kvartalisse kuus eramut, lasteaed, seltsimaja, ärihoone, haljasalad ja mänguväljakud. Kokku lisandub alale 200 uut elamispinda, millega on elanikel võimalik messi ajal tutvuda. Hiljem jääb osa neist munitsipaalomandisse ning ülejäänud lähevad juba enne messi müüki.

Asumi kerkimiseks töötab linnavalitsus koostöös Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti arhitektide liiduga augusti lõpuks või septembri alguseks välja lähteülesanded, mille järgi saaksid ettevõtted ülejärgmisel aastal maju ehitama hakata. Kuna tegemist on rahvusvahelise messiga, lisavad ehitustingimusi ka Saksa, Austria, Rootsi ja Sloveenia esindajad.

Teostus vajab aega

Eesti arhitektide liidu esimehe Ülar Marki kinnitusel vajab kõik uudne elluviimiseks lisaaega, mistõttu on tehnoloogiaid tutvustavast ehitusmessist Eestile palju kasu. “Riigile on kasulik, kui ehitised säästavad elanike tervist ning aitavad materjalide ning energia pealt kokku hoida,” lausus Mark.

Mark on kindel, et Eesti arhitektid ja ehitajad saavad ökomajade valmistamisega suurepäraselt hakkama.

“Arhitektidel ja ehitajatel tuleb enne iga ehitust põhjalikult selgeks teha, mida neilt nõutakse. Ehitusturg on eri riikidel ühine ning ka materjalid saab vajadusel tellida teistest maadest,” ütles Mark.

Mess ka Pärnus

•• 2009. aastal toimub ka Pärnus elamumess, mille ettevalmistused juba käivad. Käesoleva aasta lõpus peaksid algama ehitustööd Pärnus Papiniidu tänaval – 19-hektarisel alal Pärnu jõe kaldal Papiniidu silla ja Papiniidu kaubanduskeskuse läheduses.

•• Alale kerkib 16 hoonet, mille sekka kuulub viis ridaelamut ja kaheksa kortermaja ehk 140 elupaika 400–450 inimesele, lisaks ühiskondlikud asutused ja väikesadam.

•• Sarnase sisuga ürituste paremaks laabumiseks ja ühiste eemärkide elluviimiseks sõlmisid Tallinna ja Pärnu linnavalitsus ning mittetulundusühing Eesti Elamumessid aprillis koostöölepingu. Asjaosalised loodavad koos tutvustada Eesti arhitektuuri ja ehitust ka välisriikides ning propageerida elamumesside korraldamist. Messi tulud lähevad arhitektide ja ehitusinseneride täiendõppe toetamiseks, et julgustada spetsialiste rakendama projekteerimisel ja elukeskkonna loomisel uuendusi.

•• Koostööleping jaotab osapoolte tegevuse messi ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning osalemisreeglite väljatöötamisel.

Autor: Oliver Õunmaa

Eesti Päevaleht 30. juuli 2007