Elanikud sõdivad hoone vastu
Eesti Päevaleht 15.06.2005
Aivo Vahemets
Juba ligi kümme aastat painab Merivälja elanikke Ranniku tee 46a asuv räämas krunt, millel seisab kasutult endine poehoone.
Olukord ei paista aga lahenevat, kuna elanikud, linnaosavalitsus ja arendaja ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda.
Krunt kuulub Eesti Tarbijate Keskühistule, kes koos SRV Kinnisvaraga soovib sinna teeninduspunktide ja korteritega poehoone püstitada.
Pood, post- ja pangakontor on krundinaabrite sõnul väga teretulnud, kuid hoonete maht ja korterite arv olevat liiga suur ning sellega kaasnev liiklusprobleem ja müra pole neile vastuvõetavad.
Elanikud sooviksid korterite arvu ja hoonete kõrguse vähendamist. Arendaja ütleb selle peale, et väiksema mahuga ei jõua ta projektiga kasumisse. Omavalitsus soovib ummikseisust välja tulla, et piirkond viimaks korda saaks.
Miljööväärtust rikutakse
“Mina olen soetanud sinna krundi teadmisega, et see on miljööväärtuslik ja privaatne. Mulle ei meeldi, kui keegi hakkab mu aeda vaatama, et kuidas ma seal toimetan,” ütles ümberkaudsete elanike õiguste eest välja astunud Tõnu Noormets.
1999. aastal kolis Noormets Viirpuu teel asuvasse eramajja, mis on Ranna teega paralleelne ja mille koormus uusehitiste valmimisega oluliselt suureneb.
Lisaks privaatsuse rikkumisele kaasnevad 35 korteri lisandumisega paratamatult ka müra ja liiklusprobleemid.
Noormetsa sõnul juhinduvad elanikud oma nõudmistes Pirita üldplaneeringust, mis küll juba 2002. aastal linnaosavalitsusest Tallinna linnavalitsusse kinnitamiseks saadeti, kuid mida siiani pole seal vastu võetud.
Ta arvab teadvat ka põhjust – planeeringu kitsendused on liiga koormavad kinnisvaraarendajatele, kes on praeguse olukorraga rohkem rahul. Sellepärast linnavalitsuses viivitataksegi.
Seni kinnitamata üldplaneering läheb siiski vastuollu arendaja projektiga – üks näeb hoone maksimumkõrgusena ette 9 meetrit, projektis toodud hoone on aga 11-meetrine. Lisaks kõigele ei luba planeering üldse sellesse piirkonda korterelamuid ehitada.
Pirita linnaosa vanema Enno Tamme sõnul ei ole üldplaneeringut enne vastuvõtmist olemaski. “Kohtuasja puhul jääks me igal juhul kaotajaks,” märkis Tamm.
Noormetsa sõnul oleks nad isegi korterelamuga nõus, kui vaid hoone kõrgust vähendataks. “Linnaosa võiks ju oma tingimused peale suruda, arendaja ei pea alati maksimumkasumit teenima,” ütles ta.
“Probleem on selles, et ei taheta head otsust, vaid kiiret otsust. Ei anta aega kompromissideks,” lisas Noormets.
Linnaosa vanem Tamm on Ranna tee krundi asjaoludega juba üheksa aastat kursis olnud. “Ei saa kinnitada, et see on kõikidest võimalikest variantidest parim projekt, aga senipakututest on see kindlasti parim,” kinnitas Tamm.
Linnaosavalitsus on tema sõnul väga raskes olukorras, kus tuleb arvestada nii linnaosa, arendaja kui ka elanike huvidega.
Piirkond vajab tema sõnul siiski lahendust, kuna Tallinna ja Pirita piiril asudes on see mõlema visiitkaardiks. “Lahendus ei ole selles, et me mitte midagi ei tee – see ei rahulda kedagi.”
Enne sügise saabumist krundil midagi ei muutu, projekti kinnitamiseks on enne omavalitsuste puhkuseperioodi liiga vähe aega jäänud.
Elanikud peaksid koonduma
•• Tõnu Noormetsa sõnul oleks elanikel palju kergem arendajate pealetungile vastu seista, kui nad koonduksid ja ühiselt oma huvide eest seisaksid.
•• “Paljud ei tule praegu kodust väljagi, neis ei ole protestija alget,” ütles Noormets. Ta teab, et sarnaste probleemidega võitlevad ka Pirita TOP-i ümbruse elanikud. “Peaks ehk kuidagi ühendama Pirita kandis võitlejad, praegu tegutsevad kõik omaette,” ütles Noormets.
•• Sama soovitas elanikele ka linnaosa vanem Enno Tamm – ühineda ja tegutseda organiseeritult. Noormetsa sõnul on tegelikult selline ühendus halduskogu näol küll olemas, kuid kogu otsused ei vasta alati elanike soovidele.