Eluasemelaenu intressid nõuavad ehitusprojekti

Heidit Kaio, ÄP

Valitsus kavandab muudatust, millega tulevast aastast ei saa tuludeklaratsioonis maha kanda remontimiseks võetud eluasemelaenu intresse, kui uuendustööd on tehtud projektita.

Inimesed, kes soovivad laenu või liisinguga remontida vana korterit, maja või suvilat, peavad tellima projekti, et tuludeklaratsioonis intressid maha kanda. Seni on enamik remonditöid tehtud ilma projektita.
Laenuintresside mahaarvamise võimalus tähendab eluaseme ostjale igal aastal tuhandeid kroone võitu.
Uuendus ei puuduta eluaseme ostu, mil maksuamet tagastab endisel moel laenu või liisingu intressidelt makstud tulumaksu.

Seadusemuudatus on esimesel kooskõlastusringil ja peaks kehtima hakkama tuleva aasta 1. jaanuarist. Rahandusministeerium kinnitas, et seadusel pole jõudu tagantjärele ja see ei mõjuta juba võetud laenu või kapitalirendi intresside tulust mahaarvamise õigust.

Samas on maksuamet iseseisvalt asunud juba praegu küsima ehitusluba või projekti. “Maksuamet küsib tõesti ehitusprojekti või ehitusluba, mis tõendab, et tegemist ei ole tavaremondiga, vaid rekonstrueerimisega,” ütles maksuameti kaudsete maksude talituse juhataja kohusetäitja. Dmitri Jegorov. “Rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud eelnõuga tuuakse sama nõue selguse mõttes üle tulumaksuseadusesse.”
Esimesel kooskõlastusringil oleva eelnõu järgi saab maksustatavast tulust maha arvata remontimiseks võetud laenu intressid, kui remont on tehtud ehitusloa või -projekti alusel. Ehitusprojekti ja -loa vajalikkuse ja selle saamise tingimused sätestab ehitusseadus.
Eesti Projekti juhatuse liikme Peeter Hirve ütlust mööda pole projekti vaja vaid lambi lakke panemiseks ja seina värvimiseks. Projekti on vaja seina mahavõtmiseks, elektri- ja torutöödeks. “Isegi akende vahetuseks peaks olema maja fassaadipass,” ütles Hirve.
Võimalik, et Mustamäe korteri remontijal läheb vaja vaid 1000kroonist projekti seina maha võtmiseks, kui ühistul on olemas tervikprojekt torude vahetamiseks, elektrisüsteemi uuendamiseks ja fassaadimuudatusteks.
Et Eesti Projekt on läbi aegade paneelmaju projekteerinud, siis on neil ainuõigus konstruktsioonimuudatuste kooskõlastamiseks.

Kuigi projektinõue saab seaduse kuju alles jaanuaris, on lisaks maksuametile ka pangad küsinud klientidelt fotosid renoveerimise kohta, et näha, kas remondiks võetud laenu on kasutatud sihtotstarbeliselt.

“Tõesti, pangana vajame kinnitust tagatisvara turuväärtuse tõusu kohta, kui me eramu ehituse või remonditööde etapiviisilisel finantseerimisel väljastame laenusumma etapiviisiliselt,” ütles Hansapanga erakliendi finantseerimise arendusjuht Kersti Arro.

Tulemas on olulised maksumuudatused
Kavandatava tulumaksu vähendamise ja maksuvaba tulu tõstmise taustal plaanib valitsus kärpida muude maksusoodustuste ulatust.
Tulevast aastast hakkavad kehtima maksumuudatused, mis mõjutavad kinnisvara ostu ja müüki ning remonti.

Eluasemelaenu intresside mahaarvamise tingimuste kitsendamine mõjutab vanade majade ja korterite ostjaid, kes plaanivad renoveerimistöid, ning neid, kes olemasolevat eluaset värskendada soovivad.
Uusehitiste ja elamumaa ostmisel tuleb tulevast aastast arvestada 18protsendilise käibemaksuga.

Juuli lõpuks valmib rahandusministeeriumis uus käibemaksuseadus, mis kohaldab Eesti seaduse Euroopa Liidu direktiividega.

Kuigi Kaubandus-Tööstuskoda on avaldanud lootust, et ehk käibemaksu siiski ei kehtestata, kinnitas rahandusministeerium, et uuendus on möödapääsmatu. “Uusehitisi ja ehitusmaad ei saa Euroopa Liidu käibemaksu kuuenda direktiivi kohaselt maksust vabastada,” teatas rahandusministeerium. “Vabastuse võisid säilitada üksnes need liikmesriigid, kes olid Euroopa Liidus direktiivi vastuvõtmise ajal, 1978. aastal.” Rahandusministeeriumi ütlust mööda ei ole komisjon hilisematele liitujatele erandit teinud.

Aastavahetusest algab maksureform, mille tulemusel saab Eestis tulumaksumääraks 26 protsendi asemel 20 ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 12 000 kroonilt aastas 24 000 kroonile.
Kolme aasta jooksul väheneb tulumaks igal aastal kahe protsendi võrra, samal ajal tõuseb tulumaksuvaba miinimum.
Reformi tulemusel peaks kolme aasta pärast töölisele jääma kätte ühe kuupalga võrra rohkem raha.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt tähendab maksusoodustus juba tuleval aastal ligikaudu 1,5 mld krooni suurust auku riigieelarves.
Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õiguse piiramine omab marginaalset mõju tulumaksu laekumisele, seega ei ole ka arvutusi tehtud.
Samuti pole ministeerium veel välja arvutanud, kui palju toob riigieelarvesse lisaraha uusehitiste ja elamumaa käibemaksustamine.