Tartu lillemüügipaviljonid

Autorid
Anna-Liisa Unt
Loomingu liik
Väikeobjekt
Loomingu valmimise aasta
2023
Ehitise valmimise aasta
2023
Tellija
AS Tartu turg / Tartu linnavalitsus
Kirjeldus
Tartu lillemüük on pikalt käinud Küüni tänaval Uueturu pargi küljel müügiks kohandatud pinkidel päikesevarjude all. Uued paviljonid on tänavaruumis vahelüli mahuka kaubamajahoone ja väikesemõõdulise linnamööbli vahel. Need tõstavad nüüd lillemüügi tänaval nähtavale kohale. Paviljonid on üleni sõredad, et tekkiv ruum jääks valgustatud ja läbipaistev. Selliselt ei teki vajadust tehisvalguse järele ning ruumi ei teki hämarat nurka, mis kutsuks üleannetustele. Vormid on vaadeldavad igast küljest, võrestikest läbi paistev päikesevalgus pikendab paviljonide mustrid sillutisele ja kaugemale linnaruumi. Sõrestik on ühtaegu nii konstruktiivne kui dekoratiivne, ristumised ja diagonaalid jäigastavad struktuuri. Tuule murdmiseks on sisemise esimese lattide kihi vahel klaasid. Lai varikatus pakub vihma- ja päikesevarju nii müüjale kui ostjale. Kõik lipid on sama ristlõikega, tehases mõõtu lõigatud ja värvitud. Letipind on CLT tehaseülejääkidest (elementmajade ukseavad). Asukoht ei võimalda paviljone vundamendile rajada - maa-alune on tihedalt trasse täis ning juurde peab pääsema kõigile kaevukaantele. Sellest tulenevalt on paviljonidel tuulekoormuse ja pikalt üle ulatuvate räästaste vastukaaluks rasked betoonpõrandad. Paviljoni kitsamal, tihedamate ribidega seinal saab eksponeerida kultuurireklaami või näitust. Aastatega kasvab paviljoni tagaseinale ronitaimedest vaip. Kauplemisvälisel ajal on paviljonid linnaruumi vabalt kasutatav osa. Töö inseneriosad, kontrollarvutused ja tööjoonised teostasid Makespace OÜ insenerid Laur Lõvi, Anne Kodu ja Karli Nurk.
Aadress
Küüni tn
Nele Tammeaid
Tartu lillemüük on pikalt käinud Küüni tänaval Uueturu pargi küljel müügiks kohandatud pinkidel päikesevarjude all. Uued paviljonid on tänavaruumis vahelüli mahuka kaubamajahoone ja väikesemõõdulise linnamööbli vahel. Need tõstavad nüüd lillemüügi tänaval nähtavale kohale. Paviljonid on üleni sõredad, et tekkiv ruum jääks valgustatud ja läbipaistev. Selliselt ei teki vajadust tehisvalguse järele ning ruumi ei teki hämarat nurka, mis kutsuks üleannetustele. Vormid on vaadeldavad igast küljest, võrestikest läbi paistev päikesevalgus pikendab paviljonide mustrid sillutisele ja kaugemale linnaruumi. Sõrestik on ühtaegu nii konstruktiivne kui dekoratiivne, ristumised ja diagonaalid jäigastavad struktuuri. Tuule murdmiseks on sisemise esimese lattide kihi vahel klaasid. Lai varikatus pakub vihma- ja päikesevarju nii müüjale kui ostjale. Kõik lipid on sama ristlõikega, tehases mõõtu lõigatud ja värvitud. Letipind on CLT tehaseülejääkidest (elementmajade ukseavad). Asukoht ei võimalda paviljone vundamendile rajada - maa-alune on tihedalt trasse täis ning juurde peab pääsema kõigile kaevukaantele. Sellest tulenevalt on paviljonidel tuulekoormuse ja pikalt üle ulatuvate räästaste vastukaaluks rasked betoonpõrandad. Paviljoni kitsamal, tihedamate ribidega seinal saab eksponeerida kultuurireklaami või näitust. Aastatega kasvab paviljoni tagaseinale ronitaimedest vaip. Kauplemisvälisel ajal on paviljonid linnaruumi vabalt kasutatav osa. Töö inseneriosad, kontrollarvutused ja tööjoonised teostasid Makespace OÜ insenerid Laur Lõvi, Anne Kodu ja Karli Nurk.