Endised KEKi-hooned – tuleviku fööniksid?

Ühe Raplas üles kasvanud sõbra sõnul ei näe kohalikud enam Toomas Reinu loodud kaheksanurksel Rapla KEKi kontorihoonel otstarvet. Materjalid on väsinud, ehituskvaliteet nõuka-aegne, küttekulud meeletud ja tänapäeva kontorihooneks ei sobi hoone kuidagi. Huvitav maja ju, aga majanduslikus mõttes keeruline kasutada. Kuna Tallinna arhitektuuribiennaalil (TAB ) septembris käsitletakse nõukogude perioodi hoonete ja ruumi taaskasutamist, siis otsustasime koos biennaali kuraatoritega vaadelda maapiirkondade kunagisi tähthooneid TABi satelliitürituse vormis.

 TABi peafookuses on küll Tallinn, kuid ehitusmahte koondati nõukogude ajal ka väikelinnadesse ning maapiirkondadesse. Väga suur mõju oli seejuures kolhooside ehituskontoritel ja nendega seotud arhitektidel, kes said piirkondade hoonevõistluste käigus luua põnevaid eriilmelisi lahendusi – maamärke sõna otseses mõttes. Nii korraldame 20. kuni 24. septembrini Eesti 1960-80ndate maa-arhitektuurile suunatud töötoa, et pakkuda uusi suundi Rapla KEKi rakenduseta kontorihoonele. Kunagine tõmbekeskus Rapla linna tiheasustusega piirkonnas võiks uute funktsioonide korral edukalt täita ümbruskonna elanike või kogu maakonna vajadusi. Töötoa viib läbi Hollandi uurimisgrupp Nurjunud Arhitektuur (Failed Architecture), kes on selliseid hoonete taaskasutamise töötubasid varem korraldanud Hollandis, Saksamaal, Serbias, Taanis ja mujal. Töötoas arutatakse osalejate, erialaspetsialistide, ametnike ja kohalike elanikega, miks valitud hooned või linnakeskkond on jäänud kasutuseta või ei toimi enam planeeritud viisil. Viiepäevase töötoa käigus uuritakse hoone ajalugu, varasemat kasutust ja mõju nii elanikele kui ruumile. Kahekümnel osalejal palutakse koostada ettepanekud hoone ja KEKi piirkonna elavdamiseks.