Endisest Kalinini tehasest võib saada kultuurikvartal

Eesti Päevaleht 26.05.2004
Merike Teder

Balti jaama ja Telliskivi tänava vahele, endise Kalinini tehase alale kerkib kultuurikvartal, kus on nii meelelahutust, elumaju kui ka väikseid ettevõtteid.
Möödunud aasta augustis lõppenud ideekonkursi võidutöö kandev idee on Balti jaama tööstuskvartali muutmine Kalamaja, Pelgulinna, Kelmiküla ja vanalinna ühendavaks alaks, kus oleks nii kultuurihooneid, vaba aja veetmise paiku, spordisaale kui ka eluhooneid.

Linnaosa keskne tõmbepunkt
Ideekonkursi eesmärk oli leida uus lahendus endistele Kalinini tehase hoonetele Telliskivi 60 ja 60a ning nende juures asuvale siiani asustamata jaamapoolsele alale. “Põhiliselt lootsime saada teada spetsialistide arvamust, mida võiks sellisele vanale tööstusterritooriumile planeerida, et see oleks tänapäevane ja arenduse seisukohalt otstarbekas,” ütles ala üks arendajatest, OÜ Bonaprix juhataja Tiit Riismandel. “Saime kinnituse, et väikeettevõtteid võiks siin küll olla, kuid suurtööstust ei ole enam mõtet arendada,” lisas ta.

Võidutöö arhitektide nägemuse järgi tuleb osa Telliskivi kvartali endistest tehasehoonetest alles jätta, osa maha võtta ning osa ka ümber ehitada. Riismandel ütles, et praegu käivad veel uuringud, mille tulemustest sõltub detailplaneeringu lõppvariant. “Uuritakse teedevõrku, müra, dendroloogiat jne, alles pärast seda otsustavad arhitektid lõplikult hoonete ja objektide paigutuse,” sõnas Riismandel.

Võidutöö üks autoritest, arhitekt Tõnu Laigu ütles, et ideekavandi lähtepunktiks oli selekteerida ala vanadest hoonetest välja puhtamad ja väärtuslikumad vormid ning neid uut funktsiooni andes uuesti eksponeerida. Kavandis peetakse oluliseks luua piirkonda moodsa kunsti ja kultuuriürituste keskus, pakkuda võimalust aasta ringi sportimiseks (näiteks ujula, kergejõustikuhall, tenniseväljakud, jäähall, golf jne).

Arhitektide hinnangul sobivad alale ka muusika-, käsitöö- ja kunstistuudiod, kirjastamine, alternatiivkino, teatristuudio, klubiteater. Ettevõtetest võiks seal asuda väiksemad kõrgtehnoloogia ettevõtmised, arendusinkubatsiooni kontorid.

Endisi, tootmishooneteks ettenähtud hooneid soovitasid arhitektid ümber ehitada näiteks kortermajadeks, kus on ruumikad, kuid samas soodsad eluasemed. “Kultuuri väärtustav keskkond muudab piirkonna oma-näoliseks ja innovatiivseks, mis meelitab ligi ka uudistajaid ja turiste. Nii kujunebki alast Põhja-Tallinna tõmbepunkt,” märkisid arhitektid oma kavandis.

“Kulutamine ja tarbimine ei tohi lõppeda kell viis õhtul, vaid peab kestma ööpäeva ringi. Kunstinäitused võiks avatud olla näiteks ka öösel,” leidsid arhitektid.

Linn peab mõtlema liiklusskeemile
Tõnu Laigu pidas väga oluliseks, et ala väljaarendamisega samaaegselt töötataks välja ka liiklusskeem. “Seal on trammipeatused, linnalähiliinide busside peatused, samuti linnaliinide trollide-busside peatused ning kaug- ja linnalähiliinide rongipeatused. Nii et see on logistiliselt ehk kõige tähtsam punkt Tallinnas,” ütles arhitekt. “See on väga lähedal ju vanalinnale ja minu arust poleks otstarbekas seda ka kaugemale viia,” leidis Laigu. Tema hinnangul tuleks SAPA-l selle piirkonna kompleksse lahenduse peale tõsiselt mõelda.

Laigu tegi ideekonkursil ka ettepaneku nihutada Balti jaama saabuvate linnalähirongide rööpad ühele joonele kaugliinide omadega. “Linnalähirongide ootesaal on niikuinii juba oma nõukogudeaegse funktsiooni minetanud – see on rohkem nagu kaubamaja ja ühest väikesest kohast saab ka pileteid osta. Rööbaste nihutamisega saaks tekitada paraja suurusega linnaväljaku,” rääkis Laigu.

“Seda saaks aga teha siis, kui Eesti Raudtee ja linn oleksid sellest asjast huvitatud, sest loomulikult nõuab see investeeringuid,” ütles arhitekt. “Aga väga raske on huvi äratada, sest raudteel ei ole absoluutselt tahtmist ja linnal pole raha…”

Ala arendajad pakkusid konkursi võitnud tööle juurde omapoolseid lahendusi ja praegu on detailplaneeringu koostamine käsil võidutöö teinud firmas QP Arhitektid. Omanike arvestuste järgi peaks see linnavalitsusse kinnitamiseks jõudma selle aasta lõpus või järgmise alguses.

Tehase ajalugu
1899. aastal ostis AS “Franz Krulli masinatehas” Kopli tänava ääres 17 ha suuruse maa-ala, kuhu kavandati suur moodne tehas.
• Enne I maailmasõda valmistati vabrikus peamiselt külmutusseadmeid. Üle-venemaaline kuulsus saadi viina tootmiseks vajalike seadmete ja piirituse puhastusseadmete valmistamisega.
• Pärast Eesti iseseisvumist valmistati defitsiitseid majapidamiskaupu ja põllutööriistu, siis laiendati nomenklatuuri viina- ja tärklisevabrikute sisseseadetega, külmutusseadmete, turbapresside, metsa- ja puidutööstuse masinatega.
• 1928. aastal hakati valmistama põlevkivi kaevandamise ja töötlemise seadmeid.
• 1930-ndatel toodangut laiendati, käitises töötas 800 töölist.
• 1940. aastal hakkas tehas kandma Punase Krulli nime.
• 1944. nimetati tehas ümber I Masinatehaseks.
• 1945.–1948. aastal kandis nime Liidutehas nr 9.
• Alates 1949. aastast J. Lauristini nimeline Tallinna Masinatehas.
• Alates 1970. aastast valmistati õhkjahuteid, naftaaparatuuri, ultraheliseadmeid, keemiatööstuse seadmeid jm.
• 1979. aastal oli tehases 1958 töölist.

Loe: epl 26.05.2004