Endistest tootmisaladest saavad elamurajoonid
Tallinnas ja selle lähiümbruses on hakatud aktiivselt ümber ehitama endisi tööstus- ja laopindu, vahendab Äripäev.
Magusate ja kallihinnaliste maade kõrvale on leitud sobiv alternatiivne variant, kuhu on hakatud planeerima uusi ja huvitavaid elamurajoone. Uus Maa kinnisvarafirma andmeil on Ilmarise kvartal, Fahle maja ja Kaera tänava kortermaja vaid üksikud näited sellest, et ka endistest tootmisaladest ja -hoonetest on võimalik saada perspektiivseid elamupiirkondi.
Sama suund on populaarne ka väljaspool Tallinna, kus nõukogudeaegsete sovhooside ja kolhooside aladelt leidub kasutuna seisvaid piirkondi, mahajäetud garaažikomplekse, laudahooneid ja laoplatse. Enamik neist lihtsalt risustab meie maastikku ja rikub miljööväärtust, kuigi neis on väga suur potentsiaal saada uuteks arendusprojektideks.
Kui inimesed ihkavad uue kodu juures looduslähedust, siis oleks just nende piirkondade arendamine väiksemate elamurajoonide jaoks väga sobiv ja soodne lähtekoht.
Väärtuslikud krundid on juba ammu avastatud ja enamik neist ehitatakse peagi täis, järjest enam tuleb leida alternatiivseid variante ja seni kasutult seisvaid suuri krunte, mille sihtotstarvet on vaja muuta. Maa sihtotstarbe muutmise osas on reeglina võimalik kokkuleppele jõuda, selleks on vaja teha koostööd kohalike omavalitsustega.
Oluline on sel juhul teada, kas piirkond on valla üldplaneeringus juba perspektiivse või olemasoleva elamupiirkonnana ära märgitud. Kuna nõudluses on enamasti peresõbralik keskkond – ridaelamud, paarismajad ja väikesed individuaalelamkrundid –, siis esmatähtis on arenenud infrastruktuuri olemasolu.