ERMi võidutöö autorid küsivad soolast hinda

Tartu Postimees 13.10.06

Jüri Saar

Hind, mida küsivad Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekteerimise eest arhitektuurivõistluse võitjad, on oodatust kõrgem ja lepingu sõlmimise asemel seisavad ees hoopis läbirääkimised.

Kui hinnapakkumine septembri keskel pärale jõudis, tõdes ERMi direktor Krista Aru, et kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võiks projekteerimislepinguni jõuda oktoobri esimesel nädalal.

Nüüd on optimism raugenud.

Lepinguni veel ei jõuta

Aru polnud küll valmis nimetama arhitektide küsitud summat, kuid ütles, et 385 lehekülje pakkumisdokumentide läbitöötamine käib nii, et silm punane.

«Lepinguni veel ei jõuta,» kinnitas ta. «Küsimus selles, et arhitektid on pakkunud omapoolses hinnapakkumises mitmeid võimalusi, mida neilt väljakuulutatud riigihanke pakkumine isegi ei küsinud.»

See tähendab näiteks näitusepindade lõplikku kujundust, muuseumi ümbruse kujundust Raadil, seejuures mitte ainult hoone krundil, vaid hoopis laiemalt.

Teine probleem kerkivat Aru selgitusel asjaolust, et Prantsuse kultuuriruumis on ehituse puhul kõige tähtsam arhitekt, kes muutuks nn ehituse peaks. Sellest lähtuvad ka ERMi uue hoone konkursi võitnud arhitektid, soovides kaasata hulga alade spetsialiste (ventilatsioon, küte, valgustus). Eestis on aga tavaks leida riigihankega nii peainsener kui ka eriosade projekteerijad.

«See kõik viib hinna suurusjärku, mis on meile vastuvõetamatu,» tunnistas Aru.

Ametlikud läbirääkimised arhitektidega pole veel alanud, töö käib materjaliga. Näiteks võrreldakse kehtivaid hinnakirju, tellitud on hoone projekteerimise ja ehitamise ligikaudsed kalkulatsioonid, samuti ekspluatatsiooni ligikaudne kalkulatsioon. Need peaksid valmima järgmisel nädalal.

Ees läbirääkimised

Algavatesse kultuuriministeeriumi juhitavatesse läbirääkimistesse kaasatakse kindlasti projekteerija ja ehitusinsener, jurist ning projektijuhtimisfirma.

Nendest läbirääkimistest selgub, kas osutub võimalikuks kokku leppida tellijale sobivas hinnas ja kas rahvamuuseumi uus peamaja kerkib arhitektuurivõistluse võidukavandi alusel.