Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) pressiteade
PRESSITEADE
16. JUULI 2009
Üldsusele on oluline arhitektuurisektori maksimaalne sõltumatus erihuvidest
Arhitekti amet on kahtlemata juba pikka aega üks kõige mobiilsemaid ameteid Euroopas ja kogu maailmas. Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE [1]) toetab seega täielikult Euroopa Komisjoni eesmärki edendada piiriüleste teenuste pakkumist Euroopa Liidus.
Sellegipoolest tekitab ACEle muret teatud liikmesriikide kalduvus tõlgendada liialt vabameelselt ühenduse teenuste direktiivis[2] sätestatud nõuet järgida riiklikke seadusi ja määrusi, mis võivad a priori piirata teenuste vaba pakkumist ja asutamisvabadust. Probleemidest, mis on mitmetes liikmesriikides uurimise all olnud või mida senini uuritakse, võib kahe näitena esile tõsta kohustusliku registreerumise seltsis või kojas ning tegevusvaldkondade piiramise.
Veel üks näide piiravast tegevusest, millest ACE hiljuti teada sai, on seotud arhitektuuribüroode omandiõigusega. See küsimus on otsustava tähtsusega, sest arhitektide õigus tegutseda büroo enamusomanikuna ning nende õigus kontrollida firma aktsiapakki ja otsuste tegemise protsessi on hädavajalik professionaalsete arhitektide üldsusele kasuliku sõltumatuse tagamiseks tegevusharu või majandustegevuses osalevate isikute erihuvidest ning arhitektide klientide huvide kaitsmiseks.
Mäletatavasti kuulub ACE eetikakoodeksisse – ACE üldkogu 2005. aasta novembris vastu võetud viitedokumenti – järgmine põhimõte:
Euroopa Liidus arhitektuuriteenuseid pakkuvad ettevõtted peavad tegutsema võimalikult sõltumatult, erapooletult, ausalt, asjatundlikult ja professionaalselt, hoidma ametisaladusi ning pakkuma võimalikult kvaliteetseid projekte, tehnilisi lahendusi ja teenuseid.
Süstemaatiline ja läbimõtlematu piirangutest loobumine avaldab tõenäoliselt mõju, mis on vastupidine üldsuse huvidele, eelkõige arhitektuuri valdkonnas. Piirangute kaotamisel õigustavad ameti spetsiifilisest iseloomust lähtumist järgmised tegurid: kontrolli säilitamise vajadus valdkonnaga seotud kutseoskuste üle sobilike meetmete abil, näiteks nõudes arhitektidelt registreerumist ja eetikakoodeksi järgimist; asjaolu, et arhitektuuri valdkonnas tegutsevad Euroopas enamasti väga väikesed ettevõtted (isegi mikroettevõtted); õigustatud üleskutse tagada kõikidele ettevõtetele võrdne juurdepääs turule. Siinkohal ei tohiks unustada, et Euroopa Liidu kodanikud veedavad keskmiselt enam kui 90% oma elust hoonetes, mis on suures osas valminud tänu arhitektide tööle.
Süstemaatiline piirangute kaotamine ei ole sobiv lahendus ajal, mil ülemaailmne majandus- ja finantskriis annab tõestust sellest, et liigsel usul turu võimesse tarbijat kaitsta on negatiivsed tagajärjed, ning mil rakendatakse jätkusuutlikumale arengule suunatud poliitilisi meetmeid.
Juba 2009. aasta mai algul juhtis ACE Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste tähelepanu teatud reguleerituse vähendamisele suunatud sammude väärastunud ja potentsiaalselt ohtlikele tulemustele. ACE kutsus ka Euroopa Parlamenti kandideerinud poliitikuid üles sellele küsimusele tähelepanu pöörama ning valmistub selle aasta sügisel alustama tõsist dialoogi vastvalitud Euroopa Parlamendi ja uue Euroopa Komisjoniga juba esitatud ettepanekute osas, et edendada tasakaalustatumat ja positiivsemat lähenemist piirangutele ja nende kaotamisele arhitektuurisektoris.
Sellele pressiteatele on lisatud teavet mitme hiljutise poliitilise arengu kohta, mis toetavad ACE seisukohti.
_______________________
[1] Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) on arhitektuuri kutseala Euroopa tasandil esindav Euroopa organisatsioon. ACE peakorter ja sekretariaat asuvad Brüsselis. ACE kasvav liikmeskond koosneb liikmesorganisatsioonidest, mis on kõikide Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide, kandidaatriikide, Šveitsi ja Norra riiklikud reguleerivad ja kutsealaga tegelevad asutused. Nende kaudu esindab ACE umbes 480 000 arhitekti huve. ACE peamine ülesanne on järgida arenguid ELi tasandil ning mõjutada neil ELi poliitika ja seadusandluse valdkondi, mis mõjutavad tööd arhitektuuri alal ning ehituskeskkonna üldist kvaliteeti ja jätkusuutlikkust.
[2] Direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul, mis tuleb täielikult üle võtta 2009. aasta lõpuks
ACE 2009. aasta 16. juuli pressiteate lisa:
Ühenduse teenuste direktiivi sätted on olemuslikult seotud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga, mille põhjendus 27 on järgmine:
„Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Seetõttu peab kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine tuginema kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele kriteeriumidele, mis tagavad, et tunnustatud kvalifikatsioone omavad isikud on võimelised mõistma ja üle kandma, üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, projekteerimise, struktuuride korralduse ja ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega.”
Nõukogu järeldused arhitektuuri ja säästva arengu kohta 2008. aasta 13. septembrist [3] :
„Kutsuvad liikmesriike ja Komisjoni nende pädevuse piires ja subsidiaarsuse põhimõtet järgides üles võtma arvesse arhitektuuri ja selle erijooni, eriti selle kultuuriaspekte kõikides asjaomastes poliitikates, eelkõige teadusuuringute, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, säästva arengu ja hariduse poliitikas;”
Lisaks tasub meenutada, et Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana tegutseva Prantsusmaa kutsel 25. novembril 2008 Marseille’s kogunenud linnaarengu eest vastutavate ELi ministrite linnade säästva arengu teemalise kohtumise lõppdeklaratsioonis teatasid ministrid, et kavatsevad: „… arvestada arhitektuuri ja linnakvaliteedi võtmerolli ühtses ja säästvas linnaruumi arengus, pöörates erilist tähelepanu pärandile, loomingulistele ja uuenduslikele arhitektuursetele lahendustele, ning saavutada seeläbi elukeskkonna parem kvaliteet.”
_______________________
[3] Nõukogu järeldused arhitektuuri kohta: kultuuri panus säästvasse arengusse – Euroopa Liidu Teataja 2008/C319/05