Euroopa Arhitektide Nõukogu avaldas kuuenda sektoriuuringu arhitektiameti olukorra kohta Euroopas

Kord kahe aasta jooksul tellib Euroopa Arhitektide Nõukogu sektoriuuringu, mis kogub ja analüüsib statistilisi, sotsioloogilisi ja majandusandmeid Euroopa arhitektide, arhitektuurituru ja arhitektuuribüroode kohta.

Kord kahe aasta jooksul tellib Euroopa Arhitektide Nõukogu sektoriuuringu, mis kogub ja analüüsib statistilisi, sotsioloogilisi ja majandusandmeid Euroopa arhitektide, arhitektuurituru ja arhitektuuribüroode kohta.

Sektoriuuringut, mis põhineb 30 Euroopa riigist pärit 30 000 arhitekti vastustel, täiendati 2018. aastal uute uurimisvaldkondadega, mistõttu on nüüd kahtlemata tegu Euroopa laiahaardelisima uuringuga arhitektiameti kohta ja ühtlasi olulise võrdlusvahendiga kõigile, kes tunnevad huvi arhitektiameti ja ehitatud keskkonna vastu.

Uuring kinnitab, et arhitektuur on Euroopas kasvav tegevussala, sest arhitekte on kokku umbes 562 000, s.o 24% rohkem kui aastal 2008.

Kutseala sooline jaotus tulevikus arvatavasti tasakaalustub, sest nooremates vanusegruppides on üle poole arhitektidest naised (kolmekümnendates eluaastates arhitektidest 53%). Sooline palgalõhe on aga ligikaudu 25% ja see ei ole viimase kümnendi jooksul kuigi palju vähenenud. Lisaks näitab uuring, et arhitektid on varasemast enam huvitatud välismaal õppimisest ja töötamisest.

Turg on tasapisi taastumas ja üle poole kutseala käibest moodustavad eramajad. Arhitektide sissetulek on 2016. aastaga võrreldes keskmiselt 2% kasvanud. Uuringust selgub, et 64% Euroopa arhitektidest töötab vabakutselisena, 7% koos partneritega ja 20% on asutanud piiratud vastutusega äriühingu.

Euroopa Ülemkogu 2018. aasta detsembris vastu võetud uues kultuurivaldkonna töökavas on arhitektuuri määratletud distsipliinina, mis „kätkeb endas ühist heaolu loovat kultuuriliste, sotsiaalsete, keskkonna-, majandus- ja tehniliste aspektide vahelist tasakaalu“.

Seda määratlust toetavad ka sektoriuuringu tulemused, julgustades kujundama uut arusaama arhitektuuri ja arhitektide rollist ühiskonnas, nagu ütleb Euroopa Arhitektide Nõukogu president Georg Pendl:

„ELi institutsioonid liigitavad meid äriteenuste või ehitussektori hulka, aga meie huvid erinevad nendest tööstusharudest: töötame kvaliteetse ehitatud keskkonna ja kvaliteetse arhitektuuri ning neid kasutavate inimeste parema elu nimel. See kajastub ka kutseala struktuuris. Me ei ole tööstusharu ega isegi mitte osa sellest. Oleme valdavalt väike- või koguni mikroettevõtted.“

Euroopa Arhitektide Nõukogu sektoriuuring on kättesaadav inglise ja prantsuse keeles nõukogu veebilehel.

 

Teate edastas Eesti Arhitektide Liit