Euroopa Komisjon: lennujaama projekteerimishanke nõue 2 mln, mitte 15 mln eurot
Inno Tähismaa
Euroopa Komisjoni info kohaselt on Tallinna lennujaama projekteerimishankel osalejate käibe nõue 2 mln eurot, mitte 15 mln nagu varem arvatud.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduselt saabunud info kohaselt oli käibenõue 2 miljoni eurot (31 mln kr) nii lennujaama reisiterminaali rekonstrueerimise kui ka lennuliiklusradade kaasajastamise projektikonkursil. Esimene konkurss lõppes 3. veebruaril ja selle eelarve on 500 000 eurot (7,8 mln kr). Teise konkursi tähtaeg kukkus möödunud aasta 10. oktoobril ja selle maht on 400 000 eurot (6,2 mln kr).
Kummalegi konkursile Eesti arhitektuuribürood ega projekteerimisfirmad ei kandideerinud, kuna neile teadaoleva info kohaselt nõuti kandideerijatelt vähemalt 15 mln euro (234 mln kr) suurust aastakäivet. Selle nõude täitmiseks poleks piisanud isegi 10 juhtiva projekteerimisfirma sündikaadist.
Kokku esitas konkursile pakkumise 23 välisfirmat. Eesti firmadest teeb välisfirmadega koostööd Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo. Kalle Rõõmus on lennujaama praeguse reisiterminaali lahenduse autor.
“See on nüüd üllatav,” kommenteeris välja reklaamitust märksa väiksemat tegelikku nõuet arhitekt Indrek Allmann büroost Kolde Grupp. Tema sõnul oleks väiksema nõude alusel saanud konkursil osaleda Eestist kaks projekteerimisfirmat: ETP Grupp ja K-Projekt.
Arhitekt Kalle Rõõmus ütles, et ka talle tuleb väiksem nõue üllatusena. Tema sõnul ei aidanuks ka pisem nõue, sest arhitektuuribürood poleks ka väiksema nõude alusel konkureerima pääsenud.
Rõõmus ütles, et talle tuli seoses lennujaamaga 13 pakkumist üle Euroopa. Tema sõnul valis ta kandidaatide seast välja ühe inglise firma, kellega suudeti sõlmida leping, kus tehtav töö ja raha on enam-vähem tasakaalus. Rõõmus tunnistas samas, et Eesti firma peab sisuliselt tegema ära kogu töö ja välisfirma võtab raha ainult selle eest, et vastab kandideerimise tingimustele.
Rõõmus ütles, et Eesti firmad oleksid tööga väga hästi hakkama saanud. “Meie kontor on teinud kõiki asju peale tuumaelektrijaama,” rääkis ta. Tema sõnul on kavas hakata tõsisemalt Eesti projekteerijate huvide eest seisma.
Ametlikult pole Tallinna Lennujaam veel pakkujate nimesid avalikustanud. Samuti pole veel teada, kes pääsesid edasi teise vooru.
Äripäev kirjutas möödunud nädalal, kuidas Eesti arhitektid jäid Euroopoa Liidu ISPA abiprogrammi rahastatavatest Tallinna lennujaama projekteerimishangetest kõrvale karmide nõudmiste tõttu hanketingimustes.
Loe: ÄP 28.04.2004