EV100 – hea avalik ruum

11. juunil kuulutas arhitektide liit (EAL) arhitektuurimuuseumis juubeliürituste „Eesti Vabariik 100” (EV100) puhul avatuks arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum”, mille käigus rekonstrueeritakse või rajatakse Eesti linnades viie aasta jooksul 15 või rohkem avaliku ruumi ala. Aastapäeva korraldustoimkonna juht on Jaanus Rohumaa, arhitektuuriprogrammi juhib Kalle Vellevoog.

Veronika Valk: EV100 üks eesmärke on avaliku ruumi väärtustamine. Kuidas see ellu rakendub?

Kalle Vellevoog: Programmi visiooni kohaselt rajatakse või rekonstrueeritakse igas maakonnas vähemalt üks ainulaadne linnaruumi ala. Koostöös maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega valime Eesti tõmbekeskustes-linnasüdametes välja kohad, mis on kas halvasti kasutatud või kasutamata, kuid millel on potentsiaali. Linnade peaväljakud on pahatihti kasutusel parkimisplatsidena, peatänavad pole inimsõbralikud. Vaatluse all on ka nendega piirnevad pargi- ja puhkealad. Eesmärk on teadvustada inimestele, et elukeskkonna kvaliteet ei seisne ainult korrastatud hoonetes, vaid ka nendevahelises avalikus ruumis, mis on meie linnades sageli vaeslapse osas. Programmi raames arutame ka seda, milline peaks olema XXI sajandi avalik ruum, milliseid funktsioone endas siduma ja millistele nõuetele vastama. Iga programmis osaleva linnaruumiala korrastamiseks korraldatakse avalik arhitektuurivõistlus. Lahendusi peab kandma inimmõõt, kasutajasõbralikkus, multifunktsionaalsus, uuenduslikkus ja tulevikkusuunatus. Võistlusjärgne projekteerimis- ja ehitustegevus peaks kulmineeruma alade valmimisega aastal 2018: elustuvad kesklinnapiirkonnad, luuakse uusi seoseid asumi osade vahel, antakse impulss linnaruumi ja ettevõtluse arenguks. Nii valminud linnaruumialad seotakse EV100 juubeliprogrammiga, st need võivad kasutada EV100 juubelimärgist.
 
VV: Kuidas lülitada juubelimärgise saajate hulka ka need objektid, mida ei leia esialgses nimekirjas, aga mis on avaliku ruumi väärtustamise seisukohalt olulised?

KV: Asukohtade valik pole piiratud vaid maakonnakeskustega. Kõigi Eesti linnade ettepanekud on teretulnud ja EAL on nõus kõikide huvitatutega koostööd tegema. EAL töötab programmi jaoks välja arhitektuurivõistluste tüüptingimused ja kaasamise korra. Linnaruumi korrastamise soov peab eelkõige tulema aga kohtadelt. Arhitektide liit on omavalitsustele toetav ja koordineeriv erialase kompetentsiga partner, kes aitab professionaalselt korraldatud arhitektuurivõistlustega jõuda parimate tulemusteni ning teavitada näituste, seminaride ja arhitektuurisaadete abil avalikkust.