Eesti Kunstiakadeemia uue hoone arhitektuurikonkursi võitjate väljakuulutamine

Riigi Kinnisvara AS ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös korraldatud arhitektuurikonkursile esitati kokku 10 võistlustööd. Konkurssi preemiafond on kokku 40 000 eurot, teatab Eesti Arhitektuurikeskus.

Konkursile laekunud võistlustööde hulgast tunnistati esikoha vääriliseks ideelahendus märgusõnaga „Linea“. Esimese koha preemia suurus on 15 000 eurot.

Teise koha vääriliseks tunnistati võistlustöö pealkirjaga „Aletheia“. Teise koha preemia suurus on 10 000 eurot.

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati võistlustöö pealkirjaga „Akadeemia“. Kolmanda koha preemia suurus on 7 000 eurot.

Lisaks pälvisid ergutuspreemiad ideelahendused pealkirjaga „Imaginarium“ ja „Edge“. Ergutuspreemia suurus on 4000 eurot.

Konkursi eesmärgiks oli ideelahendusena luua Eesti Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises Eugen Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Foto “Eesti arkitektide almanakist” (1934)

Võistluse žürii hindas lähtuvalt Kotzebue maja eripärast võistlustööde juures:

1) Ruumilahenduse funktsionaalsust ja paindlikkust, mis arvestaks nii Eesti Kunstiakadeemia spetsiifikat kui ka vastaks tudengite ja õppejõudude vajadustele. Liikumisvõimaluste ja –seoste inimsõbralikkust, arvestades seoseid nii hoone osade kui ka hoone ja ümbritseva linnaruumi vahel.

2) Arhitektuurse terviklahenduse esinduslikkust ja sobivust XXI sajandi kunstikõrgkoolile, lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust ja uuenduslikkust. Olemasolevate kultuuriväärtuste ja ümbritseva miljöö tunnetust.

3) Majanduslikult otstarbeka ehitamise (ehitusmaksumuse), energiatõhususe, edasise ülalpidamise kulude jm praktiliste eesmärkide arvestamist, sh olemasolevate konstruktsioonide kasutatavust edasisel projekteerimisel ja ehitamisel.

Kavandite hindamiseks moodustatud žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektide Liidu (EAL), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ja Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) esindajad: Timo Aarmaa (RKAS), Ivar Piirsalu (RKAS), Andres Tali (EKA), Toomas Johanson (EKA), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, TLPA), Jaak Huimerind (arhitekt, EAL), Tiit Trummal (arhitekt, EAL), Toomas Tammis (arhitekt, EAL), Andres Ojari (arhitekt, EAL), Lylian Meister (varuliige, EKA), Jan Skolimowski (varuliige, arhitekt, EAL). Võistlustööde kohta eriküsimustes hinnangu saamiseks olid žürii töösse kaasatud asjatundjatena erialaeksperdid Muinsuskaitseametist ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Peale arhitektuurikonkursi võitja selgumist kuulutatakse välja hankemenetluse II etapp hoonekompleksi projekteerimiseks. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse 3 kinnistut.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 000 ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Kõigi võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 27. augustist kuni 14. septembrini Eesti Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7).