Veneetsia XII Rahvuvaheline Arhitektuuribiennaal

26.–28. augustini 2010 avatakse Veneetsias XII Rahvusvaheline Arhitektuuribiennaal
Näitus on kõikidele  külastajatele avatud 29. augustist kuni 21. novembrini 2010

100 MAJA/ HOUSES

Eesti ekspositsioon 12. Veneetsia arhitektuuribiennaalil

Komissar: Ülar Mark, Eesti Arhitektuurikeskus
Kuraator: Karen Jagodin
Autorid: Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Martin Pedanik, Karen Jagodin
Makett näitusel: Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Reedik Poopuu, Märten Tuuling, Aivar Hanniotti

2010. aastal osaleb Eesti Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitusega „100 MAJA / HOUSES“, seades enesele ühe selge eesmärgi – viia kohalik arhitektuuripraktika laiema vaatajaskonna ette ning tutvustada Eesti arhitektuurielu läbi ühe kitsama valdkonna – eramuarhitektuuri.
Veneetsia XII rahvusvahelise arhitektuuribiennaali üldkuraator Kazuyo Sejima on 2010. aasta biennaali teemaks nimetanud „Inimesed kohtuvad arhitektuuris“ („People meet in architecture“). Biennaali ametlikule kodulehele

Inimene kohtub arhitektuuriga ehitatud keskkonnas. Kogemus arhitektuurist on osaks igapäevaelust, jagunedes mitmete sfääride ja vastandite vahel: avalik/privaatne, füüsiline/virtuaalne või näiteks moodne/klassikaline. Üks esmatasandeid arhitektuuri kogemiseks on elukeskkond, millest saadav isiklik impulss puudutab kõiki inimesi. Elamu on ikka olnud moodsa arhitektuuri üks lemmikteemasid, illustreerides oma kompaktsuses ja samas keerukuses inimeste suhet keskkonnaga ja selle kujundamise viisi.

Eramuid on siinses arhitektuurikirjanduses hellitlevalt „eesti arhitektuuri kvaliteedimärgiks“ kutsutud. Siinne ehituspraktika erineb suurel määral ülejäänud Euroopast eritellimuste ja tüüpprojektide suhtarvu poolest. Eesti ekspositsiooni ette valmistades sai üheks eesmärgiks tuua välja nn kataloogimajade ja unikaalprojekti põhjal valminud eramute vaheline suhtarv. 
Eesti tulemuseks oli väga väike tüüpprojektide osakaal. Võib oletada, et vaid kuni 10% siinsetest eramutest on nn kataloogimajad. Ei saa küll üldistada, et ülejäänud 90% esindab absoluutset esmaklassilist eramuarhitektuuri, kuid niivõrd suurest kogusest tõuseb siiski esile arvestatav hulk kvaliteetset ehituskunsti.

Selleks, miks Eestis valmib rahvaarvu ja ehitustegevust aluseks võttes niivõrd suur hulk unikaalprojekti põhjal eramuid, on mitmeid põhjuseid. Noore ühiskonnana on siin tegutsemas palju noori arhitekte, kellel on võrreldes vanemate Euroopa riikidega olnud lihtsam tööturule siseneda, samuti on palju noori tellijaid, kes on valmis eksperimenteerima, olles vabamad stampettekujutustest ja -soovidest. Märkimisväärsena saab välja tuua, et näitusele valitud sajast eramust on projekteerimise hetkel vähemalt pooled tehtud alla 40-aastaste arhitektide poolt. Eritellimuste kasuks räägib ka ühekülgne ja noor, veel täielikult väljaarenemata tüüpmajade turg.

Eesmärgiga näidata eramuarhitektuuri ajaloolist järjepidevust ja unikaalset positsiooni kohalikus arhitektuurielus, on näitusele valitud saja eramu hulgas ka valik ikoonilisema tähendusega eramuid esimese Eesti Vabariigi perioodist ning nõukogude ajajärgust. Põhirõhk on aga asetatud 21. sajandile, luues esmakordselt niivõrd mahuka ülevaate Eesti eramuarhitektuuri paremikust.

Näitusega kaasneb rohke pildimaterjaliga 250-leheküljeline kataloog, kuhu on kokku kogutud sada näitusele valitud eramut ning teemat avardavad tekstid.

Eesti ekspositsiooni korraldaja on Eesti Arhitektuurikeskus, kaaskorraldaja Eesti Arhitektide Liit, toetajad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Kontakt
Karen Jagodin, kuraator
 
+3725238113

Pille Epner, projektijuht
Eesti Arhitektuurikeskus