Haabersti hiidristmiku ehitamine venib
Askur Alas
Linn on juba pikemat aega planeerinud Haabersti ringile kolmetasandilise hiidristmiku ehitamist ja välja ostnud kõik ristmiku alla jäävad eramaad, ent ei saa sellegipoolest kuidagi era- ja avaliku sektori koostöös valmima pidava ristmiku ehitamisega algust tehtud.
Linn peab takistuseks raamatupidamisküsimusi
Linnakantselei nõuniku Kaarel-Mati Halla sõnul ei seisa ristmikuehituse venimine kuidagi linna taga. “Valminud ja ehitusloa on saanud Haabersti tööprojektid. Linn on omandanud projekti teostamiseks vajalikud maad. Linna poolt on käesolevaks ajaks ära tehtud kõik vajalikud toimingud projekti edukaks realiseerimiseks,” kinnitas Halla. Probleem on tema sõnul selles, et rahandusministeerium pole saanud valmis era- ja avaliku sektori koostöö (EAS) raamatupidamise juhendmaterjale.
“Rahandusministeeriumi vastusest mullu 23. detsembril selgus, et avaliku ja erasektori koostööprojektide raamatupidamislikku kajastamist selgitava juhendmaterjali väljatöötamist alles alustatakse,” nentis Halla.
Rahandusministeerium on märkinud, et seda, kuidas linn kavatseb ristmiku EAS-vormis ehitada, võib käsitleda hoopis laenuna. See aga ajaks linna lubatud laenukoormuse lõhki. Kui ristmik ise peaks maksma umbes 300 miljonit krooni, siis koostöös erasektoriga läheb selle ehitus ja hooldamine 25 aasta jooksul maksma 1,3 miljardit krooni. Linn peaks ehitajale-hooldajale tasuma kuni 58 miljonit krooni aastas.
11. veebruaril otsustas linnavalitsus, et otsus ristmiku riigihanke korraldamiseks saadetakse linnavolikokku alles pärast seda, kui rahandusministeeriumis valmib vajalik juhendmaterjal, mis võiks anda võimaluse, et projekti ei käsitata laenuna.
“Seega sõltub linnale nii vajaliku liikluskorraldusliku objekti väljaehitamine ja ehitustööde algus EAS-i põhimõtete järgi eelkõige riigipoolsest seisukohavõtust,” lausus Halla.
Rahandusministeeriumi nõuniku Kalle Kuke sõnul on linnal ilmselt mugav põhjendada ristmiku mittevalmimist asjaoluga, et ei ole teatavat raamatupidamislikku juhendmaterjali. “Ristmiku ehitamise edasilükkamise põhjusi tuleb otsida ikkagi linna finantssuutlikkusest,” ütles Kukk.
Kuke sõnul pole ka põhjust arvata, et rahandusministeeriumis praegu valmivad juhendmaterjalid käivitavad ristmiku ehitamise.
Praegune ristmik on end ammendanud
Ristmiku projekteerinud K-Projekti tegevdirektor Rein Annusver on ehituse venimise pärast mures. “Haabersti linnaosas, eriti Rannamõisa tee piirkonnas, toimub aktiivne arendustegevus, mis toob lähiaastatel kaasa olulise autode arvu suurenemise ja liiklusprobleemide raskenemise. Samuti on üsna nigelas seisus Rannamõisa tee ise,” ütles Annusver.
Ristmiku enda projekt pole viimase aja jooksul oluliselt muutunud, kuigi selle ulatust on pisut vähendatud. Tipptundidel üha enam ummikuid tekitavast Haabersti ringist peaks saama Eesti esimene kolmetasandiline ristmik, kus ringteed saab ületada kas silda kasutades või alt, läbi tunneli sõites. “Pole mõtet sinna ehitada pudelikaela. Muidu hakatakse kümne aasta pärast küsima, milleks me sellise ristmiku tegime. Nagu praegu on Peterburi tee ja Tartu maantee ristmikuga,” põhjendas Annusver.
Umbes 800 meetri pikkune sild hakkab pihta Paldiski maanteelt Saku suurhalli poole keerava Mõisapõllu tänava juurest ja tõuseb laugjalt ringtee kohal 5–6,5 meetri kõrgusele. Sild laskub maapinna tasemele alles pärast sissesõiduteed, Õismäe ringile uue ehitusmaterjalide kaupluse juures.
Ringteed peavad kasutama need, kes tahavad pöörata Paldiski maanteelt Rannamõisa teele, Ehitajate teele või pärast ringi Õismäe teele. Samuti peavad seda tegema trollid, mis Õismäe poolt tulles ei hakka kasutama mitte praegust pööret Paldiski maanteele, vaid sõidavad Paldiski maanteele Ehitajate tee kaudu, et ringi peal liiklust vähem takistada. Ringteele peavad sõitma ka kaubanduskeskuste, bensiinijaama ja teiste läheduses olevate asutuste kasutajad.
Tunnel hakkab maa alla laskuma Ehitajate teel veidi enne ringi ja tõuseb maapinna tasemele pärast ristmikku Rannamõisa teel. Täpsemalt on tegemist süvendteega, tunneliks muutub see vaid ringtee teeosa juures. Sügavaimas kohas on tunnel 4,6 meetrit maa all.
Lisaks süvendteele suunatakse maa alla ka jalakäijad ja jalgratturid. Projekti kohaselt ehitatakse tunnelid Ehitajate tee alla, Paldiski maantee mõlema suuna alla, Rannamõisa tee alla ning ka Mõisapõllu tänava alla nii, et seda saavad treppe vältides kasutada ka jalgratturid ja rulluisutajad. Pikim jalakäijate tunnel läheb Ehitajate tee alt 30 meetrit, mujal on umbes 10-meetrised lõigud, mis tõusevad kahe tee vahel maapinnale.
Ristmiku ehitamine toob kaasa ka kilomeetrite viisi teede renoveerimist. Algselt oli ehituse algus kavandatud juba mullu oktoobrisse.
Haabersti keskus nihkub ringi juurde
Haabersti praeguse tuumiku moodustab Väike-Õismäe suurpaneelelamutest koosnev elurajoon, kuid Tallinna ühe suurima, Haabersti piirkonnakeskuse väljaehitamisel nihkub linnaosa keskpunkt uue ristmiku kanti. Uude keskusesse on juba rajatud tohutu kaubanduskeskus, suurhall, jäähall, tennisekeskus. Läheduses paiknevad loomaaed, vabaõhumuuseum, ratsaspordibaas ning Kakumäe ja Harku järve supelrannad. Lähedusse on rajatud uuselamupiirkondi ning juba algatatud detailplaneeringutega tekib neid veelgi, mis tingib kasvava vajaduse parema ühenduse järele kesklinnaga.
Ametniku kommentaar
Linnakantselei nõunik Kaarel-Mati Halla:
Haabersti projekt ning selle rahastamise tingimused ei näe ette ristmiku ületamise teenustasu, kuna seda ei ole juba tehnilistel põhjustel lähiaastail võimalik rakendada. Kuid kaugemas perspektiivis, kui tehnilised võimalused lubavad, võiks sellise teenustasu kehtestamine küll kõne alla tulla. Mujal maailmas EAS-i rakendamisel teedeehituslike objektide rahastamisel on niisugune teenustasu kehtestamine igati mõistetav ja laialt kasutatav.
Loe: epl. 31.03.2004