Harju tänava kruntide omanikud esitasid pealinnale ultimaatumi

Tallinna Harju tänava äärse maa omanikud nõuavad linnalt luba ehitada varemeaukude asemele elu- ja ärimaju, ähvardades vastasel juhul pealinnalt nõuda ligi 30 miljonit krooni hüvitist.

Maaomanikke esindavad osaühingud Gelsea, Novo Kinnisvarainvesteeringud ja Helic Holding andsid linnapea Edgar Savisaarele ja linnavolikogu esinaisele Maret Maripuule aega ühe kuu, et linn võtaks vastu ala tähisehitamist lubava planeeringu.

Kui linn juba rohkem kui aasta seisnud planeeringut heaks ei kiida, kavatsevad firmad esitada kohtus linna vastu rahanõude.

Üks maaomanikest, Gelseat esindav norralasest ärimees Paal Aschjem ütles eile, et linnale antud ühekuuse armuaja jooksul maaomanikud nõuet ei kommenteeri.

Mullu suvel tunnistas Aschjem aga Postimehele, et kui läbirääkimised linnaga liiva jooksevad, võivad maaomanikud esitada ligi 30 miljoni kroonise rahanõude.

Kirjas linnajuhtidele märkisid firmad, et kui nende soovitud ehitamist ei lubata, tuleb linnal maa tagasi osta ning hüvitada planeeringuga seotud kulud.

Samuti võivad firmad nõuda saamata jäänud tulu, mida võinuks saada kavandatud korterite ja ärihoonete väljaehitamisel.

Planeeringute eest vastutav abilinnapea Toivo Ninnas ütles eile, et ei soovi firmade nõuet kommenteerida. «Las juristid loevad enne läbi, mis õigused siin kellelgi tekivad,» sõnas ta. «Kui juristid on kirja läbi analüüsinud, siis tõenäoliselt võtab linnapea linnavalitsuse selles küsimuses kokku.»

Kuigi mullu suvel läbi viidud rahvahääletuse ajal teatasid linnajuhid, et ehituskeelu korral tuleb maa eraomanikelt ära osta, märkis Ninnas eile, et maade ostmist pole esialgu plaanis. «Kui me muudame planeeringut, siis vaatame, mida maaomanikud teha tahavad ja millised on nende õigused,» lisas ta.

Ninnase sõnul lükkab linn üle aasta seisnud ja ala täisehitamist ette nägeva detailplaneeringu kõrvale ning alustab lähikuudel uue planeeringuga, mis näeb Harju tänava äärde haljasala, Nõelasilma taastamist ja märtsipommitamise memoriaali rajamist.

Abilinnapea sõnul on planeering seisnud, sest linn on proovinud aasta jooksul leida maaomanikega kompromissi, kuid seni seda leida pole õnnestunud.

Tühja tänavaääre suuromanik erafirma Gelsea alustas ala detailplaneeringu tegemist viis aastat tagasi, mil linn väljastas ala täisehitamist ette nägeva lähteülesande.