Heili Volberg-Raig tähistas 100 aasta juubelit

Heili Volberg-Raig ja Aet Ader. Foto: Reio Avaste
Tähistasime 4. mail arhitekt Heili Volberg-Raigi 100 aasta juubelit, juubilari austamiseks kogunesid Eesti Arhitektide Liidu kolleegid ja sõbrad Kirjanike Majja – ühte Volbergi loomingu tuntuimasse hoonesse.
Heili loomingust tegi ülevaate arhitektuuriajaloolane Triin Ojari ning kirjanike liidu majast ja selle elanikest rääkis maja kauaaegne elanik Andres Tarand.
Heili Volberg on arhitekt, kelle looming on keskendunud peamiselt korterelamute ja avalike ruumide projekteerimisele. Tema töid iseloomustab tundlikkus keskkonna ja inimese vajaduste suhtes, kus ta on otsinud tasakaalu funktsionaalsuse ja esteetika vahel.
Heili Volberg-Raig (1948-68 Härmson) sündis 4. mail 1925 Pärnus mööblimeistri perekonnas. 1942-1945 õppis ta Tallinna Industriaaltehnikumis ehitustehnikuks ning 1952. aastal lõpetas ta arhitekti diplomiga Tallinna Polütehnilise Instituudi.
Aastail 1952-81 töötas Volberg arhitektina Eesti Projektis, kus oli seotud mitmesuguste elamuprojektide ja avalike hoonete kavandamisega. Lisaks juhendas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis diplomitöid 1975-85. Alates 1990. aastast oli ta oma abikaasa, arhitekt August Volbergi Fondi direktor. 1954 astus ta arhitektide liitu, kus 1974. aastani korraldas iga-aastaseid erialaekskursioone. Heili Volberg on avaldanud ajakirjanduses mitmeid arhitektuuriartikleid. 2000. alguses oli just tema idee luua ka Eestis seenioride kortermaja, nagu selline toetatud elamise süsteem toimib Põhjamaades.
Heili Volbergi loomingus peegelduvad Eesti arhitektuuri traditsioonid ja uuenduslikud lahendused, olles oma ajastu peegelduseks. 1956. aastal valmis tal koostöös Mart Pordiga Tallinnas Narva mnt 9 ajastule tüüpiline hoone, mis oli kavandatud klassitsistliku tänavaansambli osana.
Heili Volbergi tuntuim teos on Tallinnas Harju tänaval asuv Kirjanike Maja, mis valmis koostöös August Volbergiga 1963. aastal. Hoonet iseloomustab modernismile omane ratsionaalsus. Sulaaja arhitektuurile kohaselt on loobutud eelnevale paarile kümnendile iseloomulikust raskepärasest ja ilutseva dekooriga arhitektuurist. Hoone on mitmefunktsiooniline – esimese korruse avarate akende taga asuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumid, raamatupood, ülejäänud kolmel korrusel paiknevad kirjanike korterid. Ajaloolise keskkonnaga seob hoonet vanalinna katusemaastikku sobiv kõrge viilkatus. Harju ja Vana-Posti tänava nurgal asub kolmel korrusel kohvik Pegasus, Kuninga tänava poole jääva hoone kolmekorruselises osas asuvad Kirjanike Liidu ruumid ja efektse musta laega 150-kohaline koosolekusaal. Heili Volberg valis hoonele kõrgetasemelised sisearhitektid – Väino Tamm, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, kellest viimase idee oligi värvida musta laega saali mustaks.
Heili Volbergi projekti järgi valmis samuti Tallinna 21. keskkooli juurdeehitis Raua tänaval (1965), mis on tänaseks lammutatud. 1971. aastal valmisid Tallinnas kauplusega (Albatross) eluhoone aadressil Vase tänav 10 ja toonane EKP rajoonikomitee hoone aadressil Kentmanni 13 ning noortekohviku ja äridega elamu Pärnus Vee tänaval. Viimast peab Heili ise oma kõige õnnestunumaks hooneks.
Heili Volberg on tuntud oma täpsuse ja põhjalikkuse poolest, mille ta on toonud igasse oma kavandisse. Tema tööd on rikastanud Eesti arhitektuuri, peegelduvad ajastu ja kultuuri mõjudes, kus ta suutis liita kaasaegseid arhitektuurilisi trende traditsiooniliste elementidega, luues tasakaalu ja harmooniat.
Vaata sündmuse fotogaleriid EALi Facebooki lehel.