Hiidämblik ja punalohe
«Põhjakonna me siis ei saanud,» võis kunagi direktorina eelmise Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurikonkursi korraldanud Tõnis Lukase hääles leida kergeid pettumusenoote, kui ta esmaspäeval ERMi uue hoone konkursil võidutöö «Memory Field» («Mälestuste maastik») ees käed risti rinnale sättis.
«Põhjakonna»-nimeline projekt võitis tosin aastat tagasi. Aga riik oli vaene ja ERM pidi KUMU selja taha järjekorda võtma.
Nende ootamise aastatega langes otsus – muuseum läheb oma päriskoju Raadile. Seal mõisahäärberis avas ERM 1923. aastal esimesed seitse näituseruumi.
Tuul on pööranud, ühtäkki suudab riik ehitama hakata ning projekti said kutsutud silmad esmaspäeva keskpäeval esimest korda näha.
«Nüüd saame siis ämbliku » jätkas Lukas.
Tõepoolest, mitmel pildil kõrgus muuseumihoone kohal hiigelämblik, mis osa vaatajaid nii segadusse suutis ajada, et nad hoopis seda tulevaseks muuseumimajaks pidasid.
Loomad meeldivad inimestele. Nii kirjutas üks arvamuskülgede püsiautor hiigelsuurest punalohest, mis Raadi sõjaväelennuväljal laiutama hakkab. Põhjuseks pilt, kus arhitektid olid hoone mastaapide näitlikustamiseks ühel maastikuvaatel muuseumimaja punaseks värvinud, hallist üldpildist eristamiseks.
Kolm noort arhitekti – Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalias kasvanud Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi Tane suutsid endast kõnelema panna terve Eesti. Õigupoolest oma projektist. Ühtäkki oli rahvas kaheks nagu kirvelt kõlksu saanud kasehalg – poolt ja vastu.
350 meetrit pikk, peamiselt ühekorruseline klaastunnel, kogupikkuses on kompleks poolteist kilomeetrit pikk ja meenutab lennurada. Kerge kaldega kate vihjamas tõusmisele taevasse, oma saatusele vastu minemisele.
700 000-kroonine võidupreemia on suurim, mida Eestis eales on arhitektuurikonkursil välja antud, kuid rahvusvahelised tipud, kellega koos Ghotmeh, Dorell ja Tane töötanud on, sellistele konkurssidele välja ei tule.
Selle kolmiku esimest suurt võitu saadavad rohked küsimused – kas maja ikka suudab muuseumihoone nõudmisi täita, kuidas mastaapne hoone selles ümbruses välja hakkab nägema ning kuidas eesti vankrirattad ja õllekapad seal sees tunduvad. Ning kui palju see klaasmaja Eesti riigile maksma võib minna.
Nii pidi kolmik enne auhinna saamist tõlkeklappidest kuulma ERMi eelmise direktori Jaanus Plaadi kahtlustesse peidetud lootust, et juhul kui võidutööd ei õnnestu muuseumi vajadustele kohandada, on žüriil võimalik asendada see mõne teise tööga.