Kujutlege end jalutamas rohelises linnas, kus ühissõidukid liiguvad pea hääletult ja vurab mõni üksik auto. Ja inimesed, kes teile vastu tulevad, naeratavad rahulolevalt – sest miks ei peaks nad olema õnnelikud, kui õhk on puhas ja kõik eluks vajalik toodetakse kodu lähedal. Nad joovad puhastatud vihmavett ja tarbivad orgaanilist toitu, kõik jäägid töödeldakse ümber, et vähendada keskkonnareostust.

Tundub utoopiline, ent selline linnake rajatakse peagi Hiinasse Jangtse jõe äärde Shanghaist tunnise laevasõidu kaugusele. Kolme aasta pärast hakkavad haruldased linnuliigid, kes on saare oma rännutee peatuskohaks valinud, seda jagama 50 000 elanikuga.

Hiina valitsus on silmitsi tõsiste keskkonnaprobleemidega. Seepärast otsitakse kõikvõi-malikke alternatiivseid energiatootmise võimalusi, mis samas ei pidurdaks iga-aastast kümne-protsendist majanduskasvu. Dongtani arenduse puhul on kavas luua keskkond, mis suudab toota kogu linna elanikkonnale vajaliku energia, toidu ja joogivee ning kus transpordivahendid ei paiskaks atosfääri kasvuhoonegaase.

Bensiin ja diislikütus keelatud

15 miljardit krooni maksev Dongtani ökolinn hõlmab 86-ruutkilomeetrisest saarest kolmandiku. Saar ühendatakse mandriga 28 kilomeetri pikkuse silla ja tunneliga. Ehitus peaks algama lähiajal.

Sealne elanikkond saab energiat päikesest, tuulest, bioküttest ja töödeldud orgaanilisest materjalist. Linnakust saab puutumatu, ökoloogiline puhver, vahendab USA Today. Majade katustel kasvab rohi ja autod liiklevad vesinikkütusega. Bensiini ja diislikütusega sõidukid on keelatud.

Linnas kujunevad peamisteks liiklemisvahenditeks “kondiaur” ja jalgrattad. Ühistranspordivõrgustiku rajamisel arvestatakse, et see oleks igast kodust vaid 50 meetri kaugusel. Plaani teostamiseks palgatud Briti disainifirma Arup linnaplaneerimise direktori Peter Headi sõnul on Dongtan “esimene samm uuel teel, aga mitte veel lõplik vastus kõigele”.

Shanghais on aga palju skeptikuid, sest juba on kuuldud ja nähtud projekte, mida reklaamitakse kui “rohelisi”. Ka kuulus linnakujundamise firma Arup pidas alguses ettevõtmist riskantseks. Seda põhjusel, et välismaised arhitektid võivad kergesti kaotada kontrolli oma projekti üle, kui rahastajad otsustavad kulusid kärpida ja käigult muudatusi teha.

Siiani on Hiina suuruselt teine ehitusfirma Shanghai Industrial Investment Co (SIIC) oma eesmärke tõsiselt silmas pidanud. SIIC tahab, et Dongtan tuleks praktiline ja ka äriliselt pragmaatiline -kõrgtehnoloogiline mudel linnaruumi planeerijaile, mitte vaid roheliste utoopiamaailm.

“See võiks olla eeskujuks – ja mitte ainult Hiina jaoks,” arvab Nicole Deng SIIC-st. Esimest korda ajaloo jooksul elab praegu enamik maailma elanikest linnades. Aastaks 2050 võib juba kaks kolmandikku elanikest nimetada oma koduks linna.

Esimene ökolinna etapp peaks valmima aastaks 2010, kui Shanghais toimub Expo. SIIC ei avalda teavet selle kohta, kui palju hakkavad maksma sealsed majad või korterid.

Hiina otsib meeleheitlikult lahendusi keskkonnareostusele

•• Hiina valitsus teatas mullu, et keskkonnakahjud lähevad majandusele maksma 200 miljardit dollarit aastas, see on kümme protsenti Hiina rahvuslikust kogutoodangust. Mõju inimeste tervisele ja elukvaliteedile on veelgi suurem.

•• Hiina peamised jõed on ohtlikult reostatud, üle 400 miljoni hiinlase joob musta vett.

•• Pooled linnad kannatavad saastatud õhu käes, igal aastal sureb saastatud õhu tõttu 300 000 inimest.

•• Liigne maaharimine ja metsade langetamine on muutnud veerandi Hiina pinnast kõrbeks.

•• Isegi pärast kolm aastakümmet kestnud kiiret majanduskasvu elab 160 miljonit hiinlast vähemaga kui dollar päevas.

Autor: Kaire Talviste

20.09.2007 Eesti Päevaleht