Hinnatud arhitekti ja emeriitprofessori Veljo Kaasiku juubelit tähistatakse näitusega
2. oktoobril kell 18.00 avatakse Parikaste majas (Hariduse 1-1) hinnatud arhitekti ja Eesti Kunstiakadeemia kauaaegse õppejõu emeriitprofessor Veljo Kaasiku isikunäitus “Arhitektuur kui valik”. Näitusega tähistatakse Veljo Kaasiku 75. sünnipäeva.
“Arhitektuur kui valik”
2. oktoobril kell 18.00 avatakse Parikaste majas (Hariduse 1-1) hinnatud arhitekti ja Eesti Kunstiakadeemia kauaaegse õppejõu emeriitprofessor Veljo Kaasiku isikunäitus “Arhitektuur kui valik”. Näitusega tähistatakse Veljo Kaasiku 75. sünnipäeva.
Veljo Kaasik on olnud arhitektuuri erialaga seotud õppejõuna, tegutsenud Eesti arhitektuuripoliitika dokumentide kujundamisel, olnud paljude arhitektuurivõistluste žüriides ning avaldanud aegade jooksul arvukalt erialaseid artikleid, kuid kogu muu tegevuse taustal on jätkunud ühes või teises vormis erialane praktika. Tema projekteeritud olulisematest hoonetest võib mainida sovhoosi keskust Lümandal, Saaremaal (1984), korterelamut Haapsalus (1982), Tallinna peaväljaku – Vabaduse väljaku – rekonstruktsiooni (koos Andres Alveri ja Tiit Trummaliga, 2009) ja eesti postmodernismi klassika parima näitena nn venna maja Tallinnas (1975) ja eramut Tartus Arhitekti tänaval (1982).
Arhitekti praktikal on nähtav jälg nii arhitektuursete ja planeerimisprojektide kui ka valminud üksikehitiste ja realiseerunud planeeringute näol. Sellist graafilis-pildilist materjali esitletaksegi Parikaste Majas toimuval näitusel, kus on kajastatud rohkem kui 40 aasta vältel tehtud projekte ning valmisehitatud hooneid.
“Tuleb tunnistada, et väljas on kirev valim eriilmelistest ning eri mõõtkavas tehtud töödest. Endal tagantjärele on raske uskuda, mille kõigega on kunagi tegeletud. Üks lihtsalt alanud erialavalik on praktilises elus spektri laiali tõmmanud,” ütleb em. prof. Kaasik tööde valikust, mille aitas komplekteerida näituse kuraator Markus Kaasik.
“Erialavaliku lähtekohad ei olnud halvad: „20 aastat ehitamist Eestis“ oli juba lapsena käepärast, kodu lähiümbruse urbaanne keskkond huvitav ning taustaks näiliselt erialavalikuga mitteseotud joonistamisoskus kaasa antud. Iseseisev nooruki tehtud otsus arhitektuuri kasuks ning joonistaja-kunstniku kahjuks tulenes hämarast lootusest selle kutsega kaasnevale laiemale intellektuaalsele taustale,” selgitab ta.
Tegelik erialane praktika kulges kaua maaehitusega seotud institutsioonides. Ehkki Kunstiinstituut (toonane ERKI, EKA eelkäija) peale keskkooli oli juba vabanemine ning õigesse keskkonda sattumine, omas Kaasiku sõnul “introvertsele tüübile 70-aastate seltskond EKE Projektis suuremat mõju kui instituudi aeg.” Sealt kasvas välja ka rühmitus „10 arhitekti Tallinnas“.
90-ndatel viis intellektuaalse vahelduse otsing Kunstiakadeemiasse tagasi juba 25 aastat praktiseerinud arhitektina. Kunstiakadeemia osutus linnaehitusliku enesetäienduse seisukohast Kaasikule soodsaks kohaks. Paralleelselt kooliga osutus võimalikuks koos töötada Alver-Trummal Arhitektidega, mil varasem individuaalne majategemine asendus kollektiivse tööga ning mille peamised viljad sündisidki linnaehituse valdkonnas.
2000-ndail avanes paralleelselt võimalus naasta koos Koit Komissaroviga ka kunagise praktika juurde ning lõpuks tõdeda: “kõik tehtu on üks ja seesama.”
Näituse avamine 2. oktoobril kell 18
Avatud K-L kell 12-18; 3.-19. oktoober
Näituse kuraator Markus Kaasik
Näitusele sisenemiseks helistada uksekella (Hariduse 1-1)