HIRVO SURVA: Uue Sakala keskuse hilinev avapidu
Sakala keskus, mis on nii vananenud, et seal ürituste korraldamine lõpetati, peab lõpuks ometi saama uue hingamise, kirjutab Hirvo Surva.
Tallinna südalinna uue kultuurikeskuse rajamise projekt on veninud nii kaua, et maja võiks juba ammu valmis olla. Ja meie võiks hommepäev minna suurele avapeole.
Paraku seisab sama koha peal endiselt kasutu vana Sakala keskuse lagunev hoone ning asjad ei ole paari aastaga pea karvavõrdki edasi liikunud. Olen olnud Uue Sakala keskuse idee toetaja selle algusest alates ning mulle jääb täiesti arusaamatuks, kui kaua saab ühe hea projektiga venitada.
Viimasel paaril aastal on ajalehtedes vahelduva eduga juttu olnud Sakala keskuse asemele uue, paljude võimalustega kultuurihoone rajamisest. Projekti pooldajad on enamasti selle eestvedajad, vahel üks või teine kultuuriinimene, kes kuidagi ei jaksa uue hoone valmimist ära oodata.
Millest venitamine?
Muinsuskaitse on öelnud, et vana hoone tohib lammutada. Et samast ajastust tasub säilitada hoopis linnahalli. Kultuuriväärtuste amet on öelnud, et tohib lammutada. Olen nõus, et see nõukogudeaegne kongresside palee on huvitav hoone ja oma ehitusajastu nägu. Samas on see tänases keskkonnas kasutu.
Kui meil on loodud ametkonnad, kelle ülesandeks on otsustada, mida on vajalik säilitada ja mida mitte nii väga, siis kes peab vajalikuks pidurdada selle projekti käivitamist?
Kogu selle viivitamise tagajärjel pole kaotajateks mitte ainult erinevate alade loomeinimesed, vaid ka kõik tallinlased ja linna külalised. Kui seda projekti finantseerib 100% erakapital ja kui need inimesed, kes oma raha selle kultuurikeskuse ehituse heaks on investeerinud ja valinud ka arhitekti, keda nad usaldavad, miks siis ei lasta sellel lõpuks sündida?
Milleks selline saal?
Ka saali suuruse osas on arvamust avaldatud ja väidetud, et 1800 kohaga saali ei ole vaja, vabalt võiks teha näiteks 1400-kohalise. Olen kohtunud väga paljude Tallinnas üritusi korraldavate inimestega, kes kinnitavad kui ühest suust, et neil on just sellist saali väga vaja.
Praegu on Tallinnas Estonia kontserdisaal, kus kohti alla tuhande, ja linnahall, kus neid umbes 4000. Vahepealsete projektide jaoks sobivat ruumi aga pole. «Alalise peavarjuta» on mitmed Tallinna kuulsamad kultuurifestivalid, nagu näiteks Jazzkaar ja PÖFF.
Ka kontserte, mis linnahallist veidi väiksemat ja intiimsemat õhkkonda pakuksid, oleks küllaga. Kinomonopoli lõhkumise vajaduses ei kahtle samuti keegi ning väärtfilmikinole vajame Sõprusest paremat asukohta. Ning see ju ei ole kaugeltki mitte kõik, mis sellesse majja head mahub.