Hollandi riigiarhitekt: rahva arvamust tuleb ikka kuulata

Autor: Sigrid Laev – Eesti Päevaleht


Foto: Rene Suurkaev 

Arhitekt Mels Crouweli sõnul aitab vanade hoonete säilitamine linna arenduseks struktuuri luua ega tohi ehitada hooneid, mida saab kümne aasta sees asendada.

••  Käisite Tallinnas veidi ringi. Kas nägite midagi, mis Hollandis teistmoodi oleks?

Loomulikult. Minu jaoks on väga üllatav, et rannajoon on teil ikka veel nii tühi. Seal on palju ruumi arendamiseks ja olen kuulnud, et sinna plaanitakse ehitada. Kui mõelda selle peale, kuidas Hollandis on arendatud vanu sadamaid ja veepiiri, siis on see suurepärane võimalus teha midagi väga ilusat.

Muidugi nägin ka palju uut kaubandusarhitektuuri, mis pole sellise kvaliteediga kui vanemad ehitised. Peaks hoolega vaatama üldist kooslust, et säilitada kultuuripärandit. Ei tohiks planeerida nii kiiresti. Lennujaamast tulles oli suur ummik, sellega tuleks kindlasti midagi ette võtta. Nägin ka ühte ilusat asja – vanalinna ümbritsevat rohelist vööd. See on otsekui kena piir vanalinna kaitseks. 

••  Meil põhjustas rahva suurt pahameelt kava üks hoone, Sakala keskus, maha võtta ja ehitada asemele poolenisti kultuuri-, poolenisti ärikeskus. Kas rahval peaks olema õigus arhitektuuri osas sõna sekka öelda?

Kindlasti on rahva arvamuse kuulamine väga oluline. Hollandis istume koos kõigi osalistega, et leida parim lahendus ning vaadata, et kommertsargumendid ei saaks plaanimises liigset kaalu. Hollandi arenduses määrab palju linn, sest maa kuulub linnale. Nii saab ka suunata, mida ehitada ja mida mitte.

••  Kuidas saavutada tasakaal uute ja vanade hoonete vahel? Kas teil on selleks kindlad reeglid?

Meil on paljud vanad hooned asendatud uutega. Aga inimesed on hakanud hindama vanu maju. Ka uutes ehitistes väärtustatakse vana ja püütakse seda võimalikult palju alles jätta.

Kui hoone struktuur on hea, siis saab seda sageli väga hästi arendada. Hoonet ei saa alati säilitada täies mahus, tuleb ju uueneda ja elada, aga tähtsamad osad tuleks alles jätta. See annab ka arenduseks struktuuri, sest olemasoleval infrastruktuuril ja sealsetel vanadel majadel on strateegiline põhjus ja väärtus, need pole seal juhuslikult. Neid arvestades saab ka uusi arendusi paremini plaanida. Ja kultuuripärandi väärtustamine muutub järjest olulisemaks.

••  Hollandis tegeleb riigiarhitekt arhitektuuripoliitikaga, üleriigilise planeerimise, visuaalsete kunstide ja monumentide ning ehitusmälestiste kaitsega. Teatud mõttes tegelete vist kogu riigiga?

Mina olen n-ö Hollandi arhitektuuri südametunnistus. Nõustan valitsust arhitektuuripoliitika ja valitsuse ehitatavate hoonete osas. Kui valitsus äriettevõtetega koostööd teeb, siis tegelen ka äriettevõtetega. Minu positsioon on olla sõltumatu ja objektiivne nõustaja, kuid poliitikud otsustavad, mida ette võtta. Riigiarhitekti sõna hinnatakse kõrgelt ja poliitikutel peab olema väga hea põhjendus, et seda eirata. 

••  Kui suur on surve ärimaailmast? 

Riigi ja ärihuvide vahel peab olema tasakaal. Hollandis me arutame väga palju, on palju reegleid, protseduure ja me ehitame aeglaselt. Ärihoone ehitamine Hollandis võtab aega kümme aastat, teil siin kolm. Võibolla me tegutseme liiga aeglaselt, aga teie liiga kiiresti. 

••  Kas Hollandis on juhtumeid, et avalikkuse vastuseisu tõttu jääb ehitis ehitamata? 

Mitte ehitusfaasis, aga varem küll. Ja samadel põhjustel – inimesed tahavad säilitada vana, hoida piirkonnas ühtlast arhitektuuri, vältida madala kõrgusega sekka kõrghoonete ehitamist. 

••  Mis peaks olema ehitamise plaanimises kõige olulisem? 

See peab olema kasulik, oluline ja ka kultuuriliselt arvestatav täiendus olemasolevale. Nii et tuleb segada funktsiaalsus kultuurilise väärtuse ning jätkusuutlikkusega tulevikus. Kui tulevikule mõelda, siis ei tohiks ehitada hooneid, mida saaks kümne aasta jooksul asendada.