Hoone linnamustrite lõikumispunktis
Aale Kask
Kortermaja Tallinnas
J. Vilmsi tänav 14
Arhitektid: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Inga Raukas
Valminud: 2005
Ingmar Muusikus
J. Vilmsi tänav on kahtlemata üks eriskummalisemaid Tallinnas, vahest on siin oma osa mängida piiril, mis jagab tänava kahe asumi vahel. Ühele poole jäävad madalapoolsed Kadriorule iseloomulikud puithooned, teisale aga pigem Raua asumit iseloomustavad kõrgemad korterelamud. Omaette veider lugu on juhtunud ka ehitusjoonega. Seda taheti juba esimese Eesti Vabariigi päevil muuta, kuid siiani ei ole suudetud plaani ranget jälgida. Sellises kaootilises situatsioonis sõltub kõik etteantud võrranditest: J. Vilmsi tänav 14 maja puhul oli selleks kümme aastat varasem ehitusluba ja kahe korruse ulatuses valminud maht, mis oma gabariitides ja plaanitud kõrguses oli lähtekohaks uuele, tänaseks valminud kortermajale.
Esmapilgul võib hoone tunduda veidi kõrgena, viiekorruseline ehitis madalate majade vastas. Kui aga vaadata samal tänaval ehitatud teisi uusehitisi on Arhitektuuriagentuur (Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Inga Raukas) tulnud vana ja uue ühendamisega suurepäraselt toime. Grafiithall toon koondab maja visuaalselt väiksemaks ja ka vähem silmatorkavamaks kui seda on lähedal asuvad valgeks krohvitud naabermajad. Ilmekust ja soojust lisavad aga fassaadil esiletõusvad tammepuidust aknad ning rõdupiirded, mille puhul on adutav oma loogika. Nimelt pinnad, millega inimene vahetult kokku puutub on puidust, seevastu ülejäänu kaetud tumeda krohviga. Päris põnevalt on veel lahendatud rõdupostid, mis imiteerivad puutüve, haakudes nõnda maja lõunaküljel paikneva puudesaluga. Norida võiks aga krundil asuva haljastuse puudumise üle, mida murukivi mahapanek paraku ei korva.
Majas ei ole ühtegi identset korterit, mis on omamoodi saavutuseks tänases ehitusbuumis, kui taotletakse suurimat standardiseeritust. Juba maja fassaadis torkab silma erikujuliste akende rohkus, mis jätkub ka korteri plaanilahendustes kuni selleni välja, et isegi kõik vannitoad ei paikne kohakuti. Enamik kortereid on ka üsna suured, 3-toalised, ja maja rosinaks on läbi kahe korruse korterid, millest viimasel on nii rõdu kui katuseterass. Arendajat võiks aga kiita julguse eest lubada projekteerida sissepoole avanevaid rõdusid, mida tehakse tubade ruutmetraaži arvelt. Hinnates siseplaneeringulist lahendust võib julgelt väita, et piirkonnale omane väärikus on tagatud.
J. Vilmsi tänav 14 maja on kahtlemata oma arhitektuurikeele valikult ja detailidelt õnnestunud ning kaheldav vastuolu vastas asuva hoonestusega on pigem terve tänava probleem, olles tingitud kahe eriilmelise linnamustri lõikumisest. Selline kontrastsus aga on Tallinnale niivõrd iseloomulik ja ülemineku kohtadele omane.