Ingeri bastioni käigud saavad suve lõpuks sisse elektri ja valgustuse
Askur Alas
Kasemattide korrastamise käigus veeti käikudest välja 800m3 mulda ja kive.
Sügisel võivad Ingeri bastioni all rämpsust puhastatud maa-alustesse käikudesse pääseda esimesed ekskursioonid, kui Facio Ehitus saab restaureerimise esimese etapi õigeaegselt lõpetatud.
Riigihankega käikude rekonstrueerijaks valitud Facio Ehituse projektijuhi Aleksandr Drozdovi sõnul on praeguseks käikudest välja viidud 800m3 mulda ja kive.
“Kui midagi üldse üllatuseks tuli, siis oli see rämpsukogus, mis siin käikudes oli,” ütles Drozdov.
“Puhastasime käigud, praegu taastame krohvi, hakkame elektrit vedama. Loodame sellega suve lõpuks valmis saada,” kirjeldas mees tööde käiku.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul võiks sügisest juba inimesi ettetellimisel käikudesse ekskursioonile lasta, kuid käikude kompleksi õige avamine jääb siiski järgmisse aastasse.
“Siis tuleb ühendada käigud Kiek in de Köki torniga ja rajada Vabaduse väljaku poolsesse otsa, kus käigud vee alla lähevad, vee peale umbes kümnemeetrine estakaad,” ütles Dubovik.
380 meetrit käike
Ehitusinseneri Heino Uuetalu sõnul on praeguseks mulla- ja kivilasust puhastatud Kiek in de Köki juurde viiva ca 30 meetri pikkuse trepistiku ülemine ots maapinnast vaid meetri kaugusel. Avalikkusele avatavad käigud on tema sõnul kokku 380 meetrit pikad. Eile käisid linnamuuseumi, kultuuriväärtuste ameti, projekteerijate ja ehitajate esindajad maa all tehtud töödega tutvumas ning proovisid ka eri valgustite sobivust.
Järelevalvearhitekt Niina Mägeri sõnul on valgustuslahendus käikude atraktiivsusele määrav. “Normikohast valgustust polegi mõtet siia projekteerida, käigud peavadki olema pisut salapärased,” ütles Mäger.
Linnamuuseumi direktor Maruta Varrak mõtleb juba ekspositsioonile.
“Oleme mõelnud eksponeerida sõjaajalugu, tuua siia püssirohutünnid ja suurtükid, omaaegses mundris sõdurite kujud, ent samas sidustada see kõik ka tänapäevaga. Kõverpeegleid võiks ka panna,” muigas Varrak.
Näiteks võiks tema sõnul üles panna maketi, mis näitaks Wismari raveliini, Ingeri ja Rootsi bastione, vallikraave, linnamüüri ja kõike muud sidustatud kompleksina.
Bastionitealused käigud
•• 1683. aastal koostati Tallinna kindlustamise kava, mis tunnistas senised Toompea muldkindlustused vananenuks ning nägi ette nende asendamise Rootsi ja Ingeri bastioniga.
•• Rootsi kuninga käsul valmisid suurtükkide paigutamiseks mõeldud kaitseehitised 17.–18. sajandi vahetusel.
•• Muldkindlustuste sisse rajati põhiplaani järgivad pikad maa-alused käigud, võlvgaleriid ja ühendusteed. Käikude seinad ja silindervõlvid on laotud paekivist ning kaeti hiljem krohviga.