Jüri Soolepi täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu
2021. aasta kevadel pidas Eesti Arhitektide Liidu TA nõunik dr. Jüri Soolep eksperimentaalse täiendõppe loengusarja Tulevikku kujutledes. See oli mõeldud kõigile kavandamiskesksetele distsipliinidele. Loengusarja alusideeks oli, et ruumi kavandamise kuuesaja aasta pikkune traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm. Kolmas Tehnoloogiarevolutsioon on välja joonistanud täiesti uue reaalsuse – digitaalse reaalsuse – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.
Loengusari Tulevikku kujutledes oli spekulatiivne ja empiiriline, ta otsis vanu tähendusi ja uusi mustreid ning aimas struktuure. Loengusari hüples mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas.
Nüüd on loengud Arhitektide Liidu loomestipendiumi ja RITA TA programmi abil valminud järelvaadatavateks.
“Isa Niilus uhkeldamas oma uue nutitelefoni ja 3D printeriga.”
Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee
2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.
Loengud:
- Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min)
- Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist (36.21 min)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck (24.19 min)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min)
- Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min)
- Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min)
- Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min)
Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.
Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus: Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule
Eesmärk
- anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
- näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,
- luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
- tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast
Õppeaine sisu
Vanema linnaehituse ajaloo lühikursuses vaadeldakse avaliku linnaruumi kujunemise loogikat Euroopas ja analüüsitakse selle olulisemaid näiteid.
Õpiväljundid
Õppeaine õpitulemused on:
- võime mõista linnaehituse ja arhitektuuri visuaalseid, vormilisi, ehitustehnoloogilisi ja filosoofilisi eripärasid,
- võime analüüsida vormiliste ja sotsiaal-ajalooliste tunnuste põhjal erinevate hoonekomplekside ja linnaliste avalike ruumide kujunemist,
- osata teadvustada linnaehituslike suuremate suundumuste ja ka üksikobjektide keerulisi suhteid inimtegevuse teiste valdkondadega ja teada kuidas vajadusel alustada nende uurimist.
Soovituslik lisakirjandus:
- Bacon, Edmund N. 1995. Design of cities. Thames and Hudson.
- Kostof, Spiro. 1995. A history of architecture : settings and rituals / Spiro Kostof New York ; Oxford : Oxford University Press.
- Kostof, Spiro. 1992 The city assembled : the elements of urban form through history / Spiro Kostaf with the collaboration of Greg Castillo; original drawings by Richard Tobias London : Thames and Hudson.
- Kostof, Spiro. 2009. The city shaped : urban patterns and meanings through history / Spiro Kostof ; original drawings by Richard Tobias London : Thames & Hudson.
- Benevolo, Leonardo. 1971. The origins of modern town planning / by Leonardo Benevolo ; translated by Judith Landry. Cambridge (Mass.): MIT Press
- Rykwert, Joseph. 1995. The idea of a town : the anthropology of urban form in Rome, Italy and the Ancient World / Joseph Rykwert Cambridge: The
Kohustuslik kirjandus:
- Rein Zobel. 2001. Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13. – 14. sajandil.
- LOENG 1: VANA AEG ehk SISSEJUHATUS
- Avalik kujutlus (20.43)
- Bibliograafia.
- Paradiis kui avalik kujutlus. Kujutamine, kavandamine, ehitamine.
- Elupuu ja ilmasammas.
- Yggdrasil.
- Puu, djed ja sambaorder.
- E-temen-an-ki, temno.
- Antropomorfne sammas.
1.3. Vanimad asulad (22.40)
– Solnitsata, Catal-Höjük.
– Uruk (Warka).
– Egiptus, Kahun ja Fayum.
1.4. Kreeta (16.31)
– Knossos.
– Hiina Keelatud Linna näide.
2. LOENG 2: ANTIIK KREEKA JA ROOMA
2.1. Sissejuhatus
– Müütilised struktuurid ja ruum.
– Pergamoni Altar.
– Ohverdamise struktuur.
2.2. Ateena Akropolis
– Agora.
– Parthenon, Propüleed ja Nike Athena tempel.
2.3. Antiikse linnaehituse näited
– Hadrianuse Villa.
– Ateena sadam.
– Mileetos.
– Priene.
2.4. Antiikne Rooma
– Porta, portare.
– Cardo ja Decumanus.
– Rooma ortogonaalse linnaehituse näited.
– Porchesteri kindlus.
2.5. Kvadratuur ja orgaaniline areng
– Territooriumi idealiseerimine.
– Kartograafia.
– Winchesteri näide.
2.6. Antiikne Rooma
– Varajase asula teke.
– Ostia näide.
– Forum Romanum.
– Trajanuse turukompleks.
– Piazza Navona.
– Rooma infrastruktuur.
2.7. Meelelahutuse ruum
– Caracalla termid.
– Diokletianuse termid.
– Circus Maximus.
– Colosseum.
– Pompei näide.
3. LOENG 3: KESKAEG
3.1. Üleminek antiigist keskaega
– Konstantinos Suur.
– Justinianus Suur ja Theodora.
– Circus Maximus ja Hagia Sophia.
3.2. Keskaegsed poliitilised süsteemid
– Karl Suur ja Aachen.
– Linnaruumi orgaaniline kujunemine.
– Imperiaalsed poliitilised süsteemid.
3.3. Keskaja linnaehituse näited
– Kloostrikorraldus linnalise asula mudelina.
– Ascoli Piceno.
– Praha.
3.4. Keskaja linnaehituse näited
– Firenze Santa Croce väljak.
– Firenze San Lorenzo väljak.
4. LOENG 4: RENESSANSS
– Raamatud ja trükikunst.
– India-araabia numeratsioon.
– Ideaallinna bastionisüsteem.
4.2. Linnade tehnoloogia ja poliitika
– Bastionaalsüsteemi näited.
– Firenze ja Medicite perekond.
4.3. Firenze linna-ansamblite näited
– Firenze Itaalia poolsaare kontekstis.
– Ospedale degli Innocenti.
– Vahepala: Bramante Tempietto.
– Uffizi näide.
4.4. Planeerimine ja mahuline arhitektuur
– Varajane planeerimine Veneetsias.
– Villa ja vaade.
– Piazza del Campidoglio.
4.5. Sixtus V ja Rooma kontseptuaalne uuendus-plaan
– Peetri väljak.
– Piazza del Popol.
– Piazza Navona.
4.6. Inglise linnaehitus ülemineku ajastul
– Teatrikunst ja dekoratsioon uue ehituslaadi tekkimisel. Inigo Jones.
– Queen’ s House Greenwichis.
– John Nash ja London.
5. LOENG 5: UUSAEG
5.1. Prantsuse absolutismi näide
– Louvre.
– Versailles.
6. Adria Carbonelli loengud modernistlikust linnast
6.1 Modern Planning – The Birth of the Urban
6.2 Modern Planning – The Birth of the Urban 2
6.3 Modern Planning – The Birth of the Urban 3
6.4 Modern Planning – The Birth of the Urban 4
Kokku umbes 10 akadeemilist tundi ja 700 slaidi.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.
Konverentsi „Innovatsioon ja Digitaalreaalsus“ loengud
Rahvusvaheline konverents Ruum ja Digitaalreaalsus toimus Tallinnas 6. septembril 2019. Konverents vaatles uut fenomeni, mille sünnitas Kolmas Tehnoloogiarevolutsioon ja mida me kutsusime Digitaalreaalsuseks. Peaesinejad nagu ka mitmed konverentsist osavõtjad kirjeldasid, mida kavandus-kesksed professioonid võiksid tulevikult oodata: Antoine Picon rääkis aatomite ja bittide hübridiseerimisest. Mario Carpo kirjeldas brutaalse arvutuse järeltulemeid. Roland Snooks näitas arenenud algoritmilist projekteerimist.
2019. aastast on palju muutunud: globaalne pandeemia on lõhkunud enneolematu jõuga maailma majandust ja kultuuri ning sundinud kõiki muutma oma elamise, töötamise ja lõbutsemise harjumusi. Ühiskonna ja kogukondade sulgemine on katalüseerinud e-kaubandust, kaugtööd ja -õppimist, aga ka nende aluseks olevaid digitaalseid protsesse. Digitaalreaalsuses toimuvad innovatsiooninähtused on kogunud jõudu ja ilmutanud end kui täiesti uute võimaluste allikad.
Oslo Manuaali (2018) neljas väljaanne on tõstnud kontseptsiooni innovatsioonist kaugelt laiemale kui senine käsitlus äri ja majanduse toodetest ja protsessidest. Innovatsioon omaette mõistena kiirgub läbi kogu inimliku kultuuri ja majanduse. Roberto Verganti on näidanud, et kui tegemist on radikaalse innovatsiooniga, siis on see peaaegu alati kavandamise keskne. Täna näeme loogilist järjestus alates loovusest ja leiutistest, läbi uute ideede ja tähenduste kuni meie elu uute innovatsioonideni.
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, viis 6. septembril 2022 koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektidega läbi rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja Digitaalreaalsus.
Konverents koosnes mitmetest pealoengutest ja pimevalitud ettekannetest. Eesmärgiks oli koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi oma looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.
Konverentsi Innovatsioon ja Digitaalreaalsus ettekanded:
Dr Jüri Soolep “On Digital Reality. Is it Really?”
Max Eschenbach; Prof. Dr.-Ing. Oliver Tessmann “From Digital-Real to Real-Digital”
Dr Siim Tuksam “Digitalisation of Architecture – From Purification to Hubridisation”
Prof Roemer van Toorn “The Power of Gentleness in Architecture”
Martin Melioranski “Arithmetic of Spatial Elements – The Continuous and the Discrete”
Prof dr Roberto Verganti “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”
Konverentsi kokkuvõttev paneelvestlus, moderaator dr Jüri Soolep
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.
