Intervjuu: ARVO RIKKINEN
Askur Alas
Arhitektuuritalituse juht Arvo Rikkinen: linna areng on killustunud
Foto: Marko Mumm
Säästva arengu ja planeerimise ameti arhitektuuritalituse juhataja Arvo Rikkinen, kelle käe alt käivad läbi kõigi suuremate pealinna kerkivate ehitiste plaanid, räägib intervjuus Päevaleht Tallinnale, et uute kõrgete hoonete ehitamisega ei tohiks kiirustada ning unistab 5–7-korruselisest hoonefrondist peatänavate ääres, kõrghoonetevahelistest haljakutest, mänguväljakutest, skvääridest ja platsidest. Linnaehituse killustatuse põhjus peitub tema sõnul maade erastamises ja riigimaade linnale üleandmisega venitamises.
Millised suuremad elamud või büroohooned kerkivad Tallinnasse lähitulevikus?
Suurte büroohoonete järele viimastel aastatel erilist nõudlust pole, küll aga on endiselt elamute järele. Äärealadel toimuva väikeelamuehituse kõrval on viimastel aastatel aktiivne ka korterelamute ehitus. Suuremad objektid on Rannamõisa tee 52 elurajoon, Rävala puiestee 19 asuv 200 korteriga elamu, Pärnu maantee 110 (15 korrust külaliskortereid ), mis on praegu menetluses.
Millised on suuremad tee-ehituslikud objektid?
Smuuli tee pikendamine Peterburi maanteel Suur-Sõjamäe tänavani, Laagna tee toomine Peterburi maanteeni ning Kadaka puiestee ja Tondi tänava rekonstrueerimine.
Kas eelnenud vastustest võib teha järelduse, millised piirkonnad linnas kiiremini arenevad? Kuidas linn seda suunab?
Jah, see näitabki, et arengualad on üsna laiali ja paraku on see sõltunud kõigepealt maareformist, sest kuni maal pole omanikku, ei saa ka midagi ehitada. Kuna tagastamine ja erastamine on toimunud kord siin, kord seal linna nurgas või tänava otsas, on ehitustegevus olnud killustatud üle linna.
Põhiline, millega linn arengut saab suunata, on planeeringud ja teedeehitus. Korraliku juurdepääsu rajamine toob kaasa ka külgnevate alade arengu. Kuigi riik ei ole linnale suuremat osa maid tagastanud ega munitsipaliseerinud ja linnale kuulub ainult paar krunti, on ka neid terviklikult arendama asutud. Aaviku elurajoon, elamud Alasi tänaval ja Männiku teel, alustamisel Iru elamukompleks on elamumajanduseameti suuremad projektid. Aga ka kommunaal- ja teised ametid ning linnaosade valitsused on rajanud päris palju sotsiaalobjekte (Lasnamäe spordihall, ujulad, noorte- ja vanurite vabaajakeskused, jalgrattateed, kodutute varjupaigad ja laste mängu- ja spordiväljakud), samuti tänavaid, mis piirkonna arengut kahtlemata suuresti mõjutavad.
Kas teedeehitus Tallinnas on ainult linna mure?
Möödunud aastal õnnestus Vilniuse linnavalitsust külastada ja selgus, et nii Gediminase prospekti kui ka Vilniuse keskusest möödasõidu teid (nagu meil Põhja- ja Lõunaväil) rahastab linn riigiga pooleks. Leedu riik on muidugi huvitatud, et tema peatänav ilus välja näeks. Meil pole riik 10 aasta jooksul eraldanud peaaegu midagi. Vist isegi loomaaed sai esimest korda riigi toetust alles eelmisel aastal. Veelgi kummalisem on see, et riik soovib, et teda koheldaks võrdselt eraomanikega. Ehk siis piltlikult öeldes – pool teed peaks planeerima eramaale ja pool teed riigimaale. Samal ajal nõuab seadus eraomanikult avalikuks kasutuseks mõeldud teemaa väljaostmist linna poolt, kuid riigilt mitte. Paljud planeeringud on seetõttu takerdunud.
Millised on Tallinna arengu suurimad valupunktid linnaplaneerimise osas, millised positiivsed trendid?
Suurim valupunkt on piisavalt täpsete linnaehituslike tingimuste puudumine detailplaneeringute koostamiseks ning tööjõu puudumine nende väljatöötamiseks. Planeeringuliste otsuste tegemise süsteem on liiga keeruline ja ebaselge, mis venitab protsesse ülearu pikaks. Positiivne on, et lõpuks hakkavad osaüldplaneeringud ja ehitusmäärused valmima ning reeglid linnaosadele ja asumitele tulema. Samuti on viimastel aastatel oluliselt paranenud planeeringute kvaliteet. Praktiliselt pole enam detailplaneeringuid, kus poleks hoonete arhitektuurinõudeid ja kus avalikud alad pole lahendatud (haljasalad, mänguplatsid, kergliiklus). Korterelamute planeerimise juures on ette nähtud ka lasteaiad ja spordiväljakud.
Millises seisus on praegu Rävala puiestee läbimurre, mis sellest saab?
Möödunud aastal valmis läbimurde 15 liikluslahenduse varianti, mille kooskõlastused on diametraalselt erinevad. SAPA-l ei ole õigust nendega mitte arvestada, püüdma peab konsensust.
Miks seisab Vabaduse platsi detailplaneering, mis sellest võiks saada?
Vabaduse platsi detailplaneering seisis Vabaduse monumendi konkursi ja selle tulemuste üle otsustamise taga. Praeguseks on riik otsustatud, et võistlustulemust ei realiseerita ja detailplaneeringu koostamine on jätkunud vahepeal toimunud muudatuste tegemisega. Detailplaneeringut ei saa ikka enne koostada, kui lähtekoht ehk peaeesmärk ei ole paigas.
Millises seisus on ehitusmäärused ja kõrghoonete teemaplaneering?
Kalamaja, Pelgulinna, Nõmme ja Astangu on kooskõlastuste ringil. Kõrghoonete teemaplaneeringu lähteülesanne valmib linnavolikogu määratud tähtajaks, s.o mais.
Kui kõrgeid hooneid võiks teie arvates linna ehitada? Kas Oleviste kirik on tänapäeval asjalik piir?
Tallinna vanalinna silueti kõrval ei ole praegu enam ainult kaks töntsi üksikut hammast, nagu oli 1996. aastal. Vanalinna kõrvale on kerkinud ka uus siluett, sihvakate kõrghoonete kobar. Uute ehitamisega ei tohiks kiirustada, peaks ülejäänud linna järele ootama. Kõrghoonete vahele jäänud 1–2-korruselised lobudikud mõjuvad anakronismina. Peatänavate äärde peaks tulema 5–7-korruseline hoonefront ja kõrghoonete vahele haljakud, mänguväljakud, skväärid, platsid, maa-alused parklad jms. Hoonete kõrgus sõltub ikka asukohast ja ümbritsevast keskkonnast, aga kuni näiteks Tartu maantee, Pärnu maantee ja Luise tänava äärsed on lagunevaid hooneid täis, pole põhjust uusi kõrgusi püüelda.
Kas nõustuksite arhitekt Irina Raua väitega, et linnaplaneerimine on politiseeritud ning linna peaarhitekt võiks olla linnavalitsuse liige? Küsimust ümber sõnastades – kas spetsialistide hääl või ütlemine linnaplaneerimises on liiga nõrgaks jäänud?
Kaasaegne linnaplaneerimine ei ole kaugeltki ainult arhitektuurne tegevus, vaid eri valdkondi integreeriv tegevus ja selgelt nii sotsiaalne kui ka poliitiline nähtus. Traditsiooniliselt on olnud pea- või linnaarhitekt planeerimisameti juhataja. Läänes aga enamasti on see tiitel tänapäeval linnakujunduse (urban design), mitte planeerimise (urban planning)ameti juhil.
Probleem on vist ka spetsialistide ja poliitikute vahelises infopuuduses. Kui spetsialistide komisjonides on ilupildid, maketid ja tunnised arutelud, siis volinikel on pakk juriidilist teksti ja mustvalge kribuks vähendatud plaan.
Teisalt ei mõista spetsialistid alati poliitikute otsuseid. Linnale on ette heidetud visiooni puudumist, kuid nii rannaala üldplaneeringu kui ka kõrghoonete teemaplaneeringu algatamisega koos tehtud ettepanekut rakendada ajutist ehituskeeldu ellu ei viidud. Nagu SAPA-l, on ka linnaosavalitsustel ja teistel ametitel oma visioon, sest kuidas nad muidu kooskõlastusi annavad. Samas oleks aeg vaja maha võtta, et mõnes kohas ühine visioon paberile panna.
Kuidas vastaksite arhitekt Katrin Koovi kriitikale, et planeeringute menetlemise kiirendamise tähe all tehtud otsusega kaob linnal võimalus oma visiooni arendada – kui jäetakse ära linna tingimuste etapp, siis linnal justkui polekski visiooni? Siit siis see, et hoopis väljastatavad tingimused peaks põhjalikumad olema?
Linna tingimuste etappi ei jäeta ära, vaid kõikide kooskõlastajate poolsed korduvad tingimused kogutakse kokku ja töötatakse välja tüüptingimused planeeringute koostamiseks, vormistamiseks ja kooskõlastamiseks. Need kinnitatakse linna õigusaktiga, et jääks ära ametkondadevaheline pidev vaidlus nende üle. Need hakkavad olema kõigile kättesaadaval SAPA kodulehel. Jäävad eritingimused, mis on seotud iga konkreetse juhuga. Nii visioonile kui ka analüüsile jääb siis rohkem aega.
Ajakirjanduses leidub palju infomüra, noored arhitektid võiksid küsida infot otse SAPA-st.
Kuidas suhtute arhitektide liidu muresse, et Irina Raua bürool võib tekkida Pirita tee äärset detailplaneerides ja ehitusmäärust tehes huvide konflikt? Miks määruse saamiseks ei kuulutatud välja riigihanget, vaid telliti kolmelt arusaamatul moel valitud firmalt?
Tallinna arhitektuurinõukogu koosseisust kolmandik on alates 1996. aastast EAL-i esindajad ja EAL-i eestseisuse liikmed. Automaatselt kuulub arhitektuurinõukogu koosseisu EAL-i esimees. Kõik olulised objektid, mis linnas on ehitatud, on saanud arhitektuurinõukogu heakskiidu. SAPA juhataja tutvustas juba möödunud aastal arhitektuurinõukogus plaani tellida Pirita tee äärse ehitusmääruse üks visioon Irina
Raualt. EAL-i esindajatel ei olnud selle vastu siis midagi. Kellelt ja missugusel viisil midagi tellida, selle otsustab ameti juhataja kooskõlas riigihankeseadusega ja vajaduse korral eelnevalt konsulteerides.
Kui palju avaliku arvamusega arvestatakse?
Seda on järjest rohkem tehtud. Üsna tihti on planeeringuvaidlused lahendatud. Naabrid on kokkuleppele jõudnud ja ka näiteks looduskaitsega on mitmel korral pärast planeeringu muutmist vaidlus lahendatud. Üldiselt on siin üks suuremaid seaduse kitsaskohti.
SAPA peab protestidele vastama tähitud kirjaga 2 nädala jooksul ja kuna põhiosa neist laekub linnaosavalitsusse, jääb SAPA-l väga vähe aega neid põhjalikult analüüsida. Arvestama peab, et korraga on üle linna avalikustamisel üle kümne planeeringu ja proteste on tulnud kümneid, vahel rohkemgi. Protestidele vastaja on kirju koostanud ka 11-ni õhtul, et seadusjärgsest tähtajast kinni pidada. Siin on üks selge näide, et seadusandja ei arvesta pealinna suurusest tulenevaid erisusi.
Mida peate enda suuremateks saavutusteks SAPA-s ja mida kahetsete?
Keskastme juhina on minu põhitöö olnud napi tööjõu korraldamine, osalemine mitmes komisjonis ja nõukogus, kus tehakse otsuseid ja kus igaühel on üks hääl. Kuna töö on kollektiivne, siis isikustada on siin midagi raske. Saanud vastloodud SAPA-s detailplaneeringutega tegeleva üksuse juhiks, oli esimene töö tagada planeeringute seadusjärgne menetluskord. Varasemal ajal olid paljud seadusjärgsed formaalsused puudu või asendatud igasuguste kooskõlastuste nõuetega, oli tekkinud olukord, kus õnnestus planeeringuid edukalt vaidlustada.
Umbes poole aastaga saavutasime planeeringute menetluses õiguskindluse ja kõikide linna struktuuriüksuste toimingud said ehitusmäärusega sätestatud.
Teiseks on nõutud põhjalikumaid ja sisukamaid lähteülesandeid ja muudetud
detailplaneeringu eskiisstaadium kõige tähtsamaks staadiumiks, kus arhitektuursed piirangud ja linnaruum paika saaksid. Põhjalikum analüüs, objektiga tutvumine tõi kaasa pikemad sabad, seetõttu ongi hetkel plaanis lähteülesannetest praegusel kujul loobuda.
Kahetseda võiks seda, et põhiliselt ajapuudusest tingituna ei ole paljudki asjad läinud nii kiiresti, kui loodetud, nagu ka infovahetus pole olnud piisavalt hea.
Loe: epl 13.04.2004