Jaanituli 2004 paneb Tallinna lahe helendama
EKA Maastikuarhitektuuri õppetool alustas sel kevadel koostööd Tartu Ülikooli Bioloogia teaduskonnaga, esimese pilootprojekti tulemusi võivad kõik tallinlased imetleda sel jaaniööl, kui kogu Tallinna laht pannakse helendama vee peal hõljuvate jaaniussidega. IV kursuse zooloogiatudengid on uurinud mardikaliste seltsi kuuluva Lampyris noctiluca niiskusearmastust ja leidnud võimaluse tema kiireks paljunemiseks merevees. Spetsiaalselt jaanitule jaoks aretatud liik on ise-ennast hävitav – hõõgumine kustub 24h jooksul. “Mingit öko-katastroofi pole oodata,” rahustas sõltumatu ekspert Piret Pappel. Eksperimendi tagajärjena pole karta ka lahe ülekuumenemist – jaanimardikatest kiirguv valgus ei sisalda infrapunast ega ultravioletset spektriosa, enamasti jääb selle valguse lainepikkus 480 ja 720 nm vahele – jaanimardikate valgus on külm, sooja see ei anna. Lutsiferiini lagundamine on erakordselt suure kasuteguriga: kulutatud energiast läheb tervelt 98% valguseks ja vaid 2% soojuseks (võrdluseks: tavalises elektripirnis on need näitajad peaaegu vastupidised). Eestlaste Jaanipäeva kombestikus on jaanimardika leidmine õnnetoov – leidjal oli oodata peale õnne ka peatset abiellumist. Projekti finantseeritakse Euroopa Liidu fondidest, üritust toetab Tallinna Kesklinna Valitsus. Kruiisid helendaval lahel on turismifirmade poolt juba praktiliselt välja müüdud, viimaseid vabu kohti veel siiski on.
