Jõks seadis Sakala lammutamise seaduslikkuse kahtluse alla

Tallinna kesklinnast kadunud Sakala keskus sunnib õiguskantsler Allar Jõksi pöörduma valitsuse poole materjalidega, mille kohaselt peaks Harju maavanemale Värner Lootsmannile olematu järelevalve eest järgnema karistus.
 
Millises ulatuses on üldse võimalik maavanemal teha järelevalvet ja kontrollida kohaliku omavalitsuse tegusid?

 

Seadused võimaldavad maavanemal kontrollida kohaliku omavalitsusorganite üksikakte, selle juhtumi puhul siis Tallinna linnaplaneerimise ameti väljaantud ehitusluba nii vormilisest kui ka sisulisest küljest.

 

Kas Lootsmann kasutas Sakala ehitusloa puhul kõiki oma võimalusi järelevalvet teha?

 

Minu hinnangul piirdus Harju maavanem ainult formaalse kontrolliga, hinnates, kas linnaplaneerimise ametil oli pädevus lammutamiseks luba anda ning kas vormi ja menetlusnõudeid oli järgitud.
Kahjuks jäid vastuseta avalikkuse meeli erutanud sisulised küsimused ehitusloa vastavusest kehtestatud detailplaneeringule.

 

Sakala keskus on praktiliselt maha lammutatud, hoolimata sellest, et inimesed olid valmis end maja külge aheldama ja hoonet kaitsma. Miks te alles nüüd sekkusite?

 

Õiguskantsleril ei ole õigust maavanema asemel riiklikku järelevalvet teostada ja kontrollida ehitusloa seaduslikkust.
Seni, kuni maavanem ei olnud oma järelevalvet ehitusloa seaduslikkuse osas lõpetanud, puudus alus sekkumiseks.
Maavanem leidis 7. märtsil, et ehitusluba on juriidiliselt korrektne. Pärast seda hindasin ma esitatud kaebuse alusel, kas maavanem täitis oma seadusest tulenevat kohustust.

 

Tahate öelda, et Sakala lammutuseks antud ehitusluba ei ole seaduslik, või mille alusel te oma praeguse sammu astusite?

 

Käesolevas menetluses hindasin maavanema tegevuse seaduslikkust, mitte aga ehitusluba.
Maavanema puudulikult tehtud järelevalve tõttu lammutati oluline osa Sakala keskusest enne seda, kui oli selgeks tehtud lammutamiseks antud loa seaduslikkuse küsimus.

 

Näeme sageli olukordi, kus võimuesindajad käituvad ebaseaduslikult, kuid mingit selget vastutust ei järgne. Kuidas hindate meie praeguse riigivõimu suhtumist tegudesse ja tagajärgedesse?

 

Olen korduvalt erinevate menetlustega seoses rõhutanud, et vastutus peab saama väga selge sisu. Ja vahet pole, kas me räägime Weroli tehasest, viljasalvest või suvilast.

 

Kas te oskate nimetada mõne riigi äriühingu nõukogusse kuuluva riigikogu liikme, kes on vastutanud kas varaliselt või kriminaalkorras riigile tekitatud kahju eest?

 

Mina ei oska. Seni, kuni vastutus ei ole läinud konkreetseks, suhtumine ei muutu.

 

On vist üsna pretsedenditu, et peate maavanema vastutusele võtmiseks ning karistamiseks valitsuse poole pöörduma?

 

Kindlasti ei ole karistuse määramine ega vastutusele võtmine kõige parem vahend õiguse ja õigluse jaluleseadmiseks. Kuid olukorras, kus Sakalast on järel vaid kivihunnik, oli see ainuke võimalus.

 

Kui praegu räägime maavanema vastutusest, siis oleks ju õigustatud oodata ka Tallinna linnavalitsuse ja kultuuriministri vastutust? 

Ma ei ruttaks ajas ette. Minu tehtud menetluses oli küsimus ainult maavanema tegevuse seaduslikkuses.

 

Kui tulevikus selgub, et linnavalitsus, kultuuriminister või kultuuriministrid on seadusvastaselt käitunud, siis peavad ka nemad vastutama.

 

Sakala juhtumi näitel tekib küsimus, kas maavanemad võivad olla erakonna liikmed?

 

Olen korduvalt rõhutanud, et ametnike politiseerimine on ohtlik. Eriti ilmekalt tuleb see välja nende ametnike puhul, kes peavad tegema järelevalvet.

Maavanema roll järelevalve teostamisel kohaliku omavalitsuse üksikaktide üle eeldab, et maavanem on erapooletu ja sõltumatu. Kahjuks on Sakala keskuse saaga tragikomöödia mõõdu võtnud.

 

Loksa linna võimuvõitlus jätnud avalikkusele mulje, et maavanema käed on parteiliselt seotud.

 

Sakala keskuse lammutamine

 

• AS Uus Sakala hakkas Sakala keskuse hoonet lammutama 5. märtsil, vahetult pärast valimisi. Uus Sakala on lubanud säilitada osa vana hoone fassaadist ning hoone torni.

• Märtsi alguses sai AS Uus Sakala keskuse viimasele projektlahendusele kooskõlastuse nii Tallinna kultuuriväärtuste ametilt, muinsuskaitseametilt kui ka Tallinna Kesklinna valitsuselt.

• Uus kultuurikeskus peaks valmima 2009. aastal, sellesse investeeritakse üle miljardi krooni.

• Eelmise aasta lõpus andis Sakala keskuse lammutamise vastu allkirja 9000 inimest. 
 
Tuuli Koch

Postimees 29.03.2007