Joonistatud arhitektuur

Neil Bingham: „Eesti XX sajandi arhitektuurile pühendatud osa RIBA raamatukogu riiulitel pole tõepoolest suur, kuid seda on rohkem kui käsitlusi India moodsa arhitektuuri kohta!”

Neil Bingham on arhitektuuri- ja disainiajaloolane ning kuraator, kelle üks põhilisi uurimisteemasid on aastakümneid olnud arhitektuurijoonistuste ajalugu. Peaaegu 20 aastat oli ta Londoni Briti arhitektide kuninglikus instituudi (Royal Institute of British Architects – RIBA) arhitektuurijoonistuste kollektsiooni kuraator. See maailma üks suuremaid ja olulisemaid kogusid sisaldab muu hulgas peale Briti arhitektide ka rahvusvaheliste kuulsuste nagu Andrea Palladio töid. Praegu töötab ta arhitektuuri konsultant-kuraatorina Londoni kuninglikus kunstiakadeemias, kus ta kureeris 2013. aastal akadeemia pika­ajalise presidendi arhitekt Sir Hugh Cassoni (1910–1999) tööde näituse.

Binghami arvukate publikatsioonide ja artiklite seas tuleb mainida raamatut „Meistriteosed: arhitektuur Kuninglikus Kunstiakadeemias” („Masterworks: Architecture at the Royal Academy of Arts”, 2011), mis annab ülevaate diplomitöödest, mille iga akadeemia liikmeks valitud arhitekt on pidanud 1785. aastast saadik akadeemiale esitama. Bingham on teinud kaastööd raamatutele nagu „Eric Lyons ja Span” („Eric Lyons and Span”, 2006), „Wrightist Gehryni: joonistusi Barbara Pine’i kollektsioonist” („Wright to Gehry: Drawings from the Collection of Barbara Pine”, 2005), „Fantaasia-arhitektuur: 1500–2036” („Fantasy Architecture: 1500–2036”, 2004) ja„Moodne retro: elu sajandi keskpaiga modernistlikus stiilis” („Modern Retro: Living with Mid-Century Modern Style” (2000).

2013. aasta sügisel ilmus kunstikirjastuselt Laurence King Binghami viimane raamat XX sajandi arhitektuurijoonistuse kohta „100 Years of Architectural Drawing: 1900–2000”, kuhu autor on koondanud enda arvates parimad ja iseloomulikemad möödunud sajandi arhitektuurijoonistused. Väärika kujunduse ja kvaliteetsete reprodega album on seni tõlgitud inglise, prantsuse, hispaania ja poola keelde, varsti on ilmumas hiinakeelne väljaanne.

Mait Väljas: Millest sa raamatu koostamisel lähtusid ja millised kitsendused endale seadsid? Su eelmises kuningliku kunstiakadeemia diplomitööde raamatus „Meistriteosed” oli valik ette kirjutatud, nüüd oli sul täielik vabadus, kui mitte arvestada piiritletud ajavahemikku. Mulle näib, et sa pole püüdnud lihtsalt kokku korjata XX sajandi tipparhitektide ilusaid arhitektuuri-representatsioone. Sa näed arhitektuurijoonistust protsessina, kus kaalutlused, eesmärgid ja arhitekti oskused töövahendite kasutamisel võivad kokku saada väga eriilmelises lõpptulemuses, näiteks oled joonistuste hulka arvanud isegi ühe madalreljeefse värvitud maketi.

Neil Bingham: Esmalt tuleb meeles pidada, et arhitektuurijoonistuse säilimine on õnnelik juhus. Enamik arhitektide tehtud joonistusi ei jää ellu. Tihti peetakse neid vaid tööprotsessi kaduva loomusega osaks, mis lendab kohe prügikorvi või mida hoitakse alles ainult seni, kuni neid on vaja. Üldsus peab arhitektuuri lõplikuks väljenduseks valmis ehitist, joonistus on vaid eesmärgi saavutamise abinõu.
Mis puutub tehtud valikusse, siis juhin raamatu sissejuhatuses tähelepanu sellele, et arhitektuurijoonistuse meistriteosed leiab kõrvuti sellistega, mis peaks paremini tundma, ja mõne minu isikupärase valikuga. Otsustasin algusest peale, et raamatu 300 joonistuse hulgas esitan loomulikult XX sajandi tuntud näited. Siiski, isegi selline pealtnäha lihtne ülesanne osutus keeruliseks.

Kui mõni erand välja arvata, siis pole parimad arhitektuurijoonistused pälvinud laiemat tunnustust, erinevalt näiteks eelmise sajandi maalikunstist, mille teosed ripuvad üle maailma suurte kunstimuuseumide püsiekspositsioonis. Paberi, tuši ja akvarelli ebapüsiva iseloomu tõttu ei saa neid püsivalt eksponeerida. Üldiselt näeb laiem publik arhitektuurijoonistusi näitustel, raamatutes, ajakirjades ja üsna toredasti tasuta allikana internetis.

Mul on ju olnud oma kuraatorikarjääri jooksul võimalus kokku puutuda rahvusvaheliste kollektsioonide arhitektuurijoonistustega, eriti Briti kogudes, nagu neid hoitakse RIBAs, kuninglikus kunstiakadeemias ja Victoria & Alberti muuseumis. Raamatusse olen võtnud arhitektuurijoonistused, mida spetsialistid ja üldsus on hinnanud kõige kõrgemalt.
Minu  üks eesmärke oli joonistus individualiseerida, tõsta fookusesse üksikobjekt. Arhitektuurijoonistuses põimuvad kunstiline ja tehniline külg ning seda tuleb uurimisel silmas pidada. Raamatus esitatud makett on ainu­eksemplar, mis viitab joonistuse järgmisele etapile – maketile ehk tasapinnalise kolmemõõtmeliseks tõstmisele. Ehk võiks järgmiseks tulla raamat XX sajandi arhitektuurimakettidest. Jah, aga sul on õigus, arhitektide kunstimeisterlikkus projekteerides on laiahaardeline, põhinedes joonistusvahendite ja eri meediumide kasutamisel.

Kas lõpliku valiku tegemisel käis võitlus kaanoni ja unustatud, tundmatute XX sajandi arhitektuuri kangelaste tööde vahel või on tulemus kompromiss?

Raamatu valiku kriteeriumiks polnud kindlasti mitte arhitektuurikangelase staatus, vaid arhitektuurijoonistuse kangelase oma. Uurimistöö alguses püstitasin endale ülesande teha XX sajandi arhitektide ja arhitektuuri entsüklopeediaid kasutades nimekiri selle sajandi tunnustatud arhitektidest. Lõpuks said peaaegu kõik nimekirjas olnud arhitektid raamatus esindatud. Leidub siiski ka erandeid, näiteks pole Richard Rogersit. Kuigi ta teeb väikesi ebalevaid skitse, ei valmista Rogers projekti kavandeid, nagu meie seda mõistame, joonistamise osas toetub ta oma meeskonnale.

Kuidas sa juhtusid kahe tuntud Eesti arhitekti Toomas Reinu ja Leonhard Lapini loomingu peale?

Minu esialgne nimekiri XX sajandi arhitektidest kasvas, kui töötasin RIBA raamatukogus läbi publikatsioone, metoodiliselt riiul riiuli järel, et leida arhitektuurijoonistusi. Ja nii kasvas nimekiri koos teadlikkusega mitmekihilistest joonistustest, mida peaks paremini tundma. Raamatus reprodutseeritud kolm eesti arhitektide joonistust on selle tõestus. Eesti XX sajandi arhitektuurile pühendatud osa RIBA raamatukogu riiulitel pole tõepoolest suur, kuid seda on rohkem kui käsitlusi India moodsa arhitektuuri kohta!

Raamatut alustab joonistus 1906. aastast – joonistused on jaotatud kronoloogiliselt ajaloo visuaalse läbilõike huvides –, soome arhitekti Armas Lindgreni ehitamata jäänud Tallinna Pauluse kiriku fassaadivaade. See on kaunilt teostatud, kuldset värvi on kasutatud peaaegu nagu keskaegses käsikirjas, peegeldades kiriku kujunduses Läänemere-äärsete maade keskaegset kultuuri. Sajandi teises otsas on raamatus Leonhard Lapini „Tallinna uus siluett”, mis on pärit Tallinna kooli arhitektide 1978. aastal toimunud esmanäituselt, dünaamiline ja varane neokonstruktivistlik joonistus, mis loodud moodsate materjalide, guaši ja Letraseti tähtedega. Teine eesti arhitekt Toomas Rein on kasutanud samuti guašši, akvarelli ja alküüdvärve virtuooslikult, andes väga maalilises laadis edasi Tartu lähedale planeeritud Saadjärve kolhoosi kultuuri- ja administratiivkompleksi (projekt 1980, ehitamata. – M. V.) hoogsalt liikuva õhuvaate.

Milline leid või pärl sind raamatu jaoks uuringuid tehes enim inspireeris?

Minu lemmikjoonistus ses raamatus on küll suurepärane, kuid mitte selline, mida pean kõige ilusamaks või isegi kõige huvitavamaks. Rohkem kui 300 raamatu joonistuse seas on see viimane, Brasiilia meistri Oscar Niemeyeri loengu diagramm aastast 2000. Pean seda kalliks, kuna nägin Niemeyerit seda joonistamas. Niemeyer oli tollal ainult 93aastane – tal jäi ju 105aastaseks saamisest puudu vaid 10 päeva – ja pidas Rio de Janeiros väikesele seltskonnale loengu oma viimastest projektidest, joonistades sujuvate liigutustega viltpliiatsiga suurtele paberilehtedele oma hiljuti valminud Niterói kunstimuuseumi plaani, vaate ja perspektiivi. Hoone plaani ja profiili jooned olid sama voolavad nagu tema joonistusstiil.

Neil Bingham pidas 20. veebruaril Tallinnas arhitektuurimuuseumis loengu „Fantaasia XX sajandi arhitektuurijoonistuses” („Fantasy in the 20th Century Architectural Drawing”). Soolalao galeriil on avatud näitus „Arhitekt pliiatsi ja pintsliga”, kus on eksponeeritud väike valik arhitektuurijoonistusi ja arhitektide kunstiteoseid muuseumi kogudest. Näitus on avatud kuni 13. aprillini.