Jože Ple?nik – Sloveenia arhitekt
EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUMI PRESSITEADE: 13.03.2007
Jože Ple?nik – Sloveenia arhitekt
Sloveenia arhitektuurimuuseumi külalisnäitus Rotermanni soolalao suures saalis
15. märtsist – 22. aprillini 2007
*avamine 14. märtsil 2007
Sloveenias on tänavu arhitekt Jože Ple?niku aasta, tähistamaks 135. aasta möödumist tema sünnist. Sellel puhul koostas Sloveenia arhitektuurimuuseum tema loomingust ulatusliku näituse, mida aasta alguses eksponeeriti Krakowis, misjärel nüüd on näitus jõudnud Tallinna.
Arhitekt Jože Ple?niku (1872–1957) nimi seostub nii Viini, Praha kui Ljubljanaga, kuid nagu paljude Kesk-Euroopa arhitektide looming, nii pole ka Ple?niku ehitised mahtunud Lääne suurtesse arhitektuuriajalugudesse. Euroopa Liidu laienemisega hakatakse üha enam tähele panema ka seni suuremate varjus olnud riikide kultuuri. Sloveenlastele endile on Ple?nik alati tähtis ja tuntud olnud, kuid Euroopas laiemalt avastati tema omapärane looming alles 1980. aastatel. Läbimurdeks sai 1986. aasta kevadel Pariisis Pompidou keskuses korraldatud näitus.
Nagu enamik väiksemate rahvusriikide arhitekte ei viljelenud Ple?nik ortodoksset funktsionalismi ega üritanud maailma avangardsusega rabada. Tema ees seisnud ülesanded – projekteerida kirikuid, valitsuse residentse ja rahvusmonumente suunasid juba ise igavikulisemate stiilide ja klassikalise joone poole. Ple?niku looming ulatub linnaplaneerimisest purskkaevudeni, kirikutest skulpturaalsete pargielementide ja sildadeni ning on eriti huvitav ajalooliste, regionaalsete ja kohalike motiivide julge ja uuendusliku seostamise poolest. Ljubljana ehitiste nimekiri on pikk: Püha Franciscuse kirik Ljubljanas Šiška linnajaos (1925–1931), Ülikooli Rahvusraamatukogu (1936–1941), ursuliinide gümnaasium (1939–1941) jpt. Kui räägitakse Ple?niku Ljubljanast, siis peetakse silmas tema rajatud linna peatelgi, mis ühendavad väljakuid ning veetelgi, mis sildade alt läbi kulgedes jõuavad monumentaalsete vesiväravateni. Ple?niku visioon Ljubljanast oli Sloveenia Ateena loomine, kus kindlus oleks olnud Akropoliseks ja linnakrooniks. Selle idee pakkus ta välja kahes linnaplaneerimisprojektis aastatel 1928 ja 1943.
Tšehhid tunnevad Ple?nikut kui vabariigiaegse presidendi Tomáš G. Masaryki palee ja esindusaedade projekteerijat Prahas Hrad?anys. 1930. aastate alguses ehitati Ple?niku projekti järgi Praha Vinohrady linnajakku ka monumentaalne Jeesuse Püha Südame kirik (1928–1932). Moodsa arhitektuuri otsingutes jäi arhitektile tähtsaks klassikaline arhitektuur, mille poolest Ple?nikut võiks Eesti arhitektidest võrrelda kõige enam ehk Edgar Johan Kuusikuga, kes samuti projekteeris mitmeid sakraalhooneid, esindushooneid ning monumente.
Karin Hallas-Murula
Jože Ple?nik (1872–1957)
Eluloolist
Jože Ple?nik sündis 23. jaanuaril 1872. aastal Ljubljanas. 1895. aastal astus ta Viini Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonda, kus ta õppis Otto Wagneri käe all.
Rooma stipendium, mille ta pälvis parima diplomitöö eest, võimaldas tal reisida Itaaliasse ja Prantsusmaale (1898–1899). Viini tagasi jõudnud, avas ta oma arhitektuuribüroo ning projekteeris siin mitmeid individuaalelamuid ja üürimaju, nende seas Zacherli maja Viini kesklinnas (1903–1905). Järgnes Püha Vaimu kirik Ottakringi äärelinnas (1910– 1912).
Ljubljanas alustas Ple?nik tagasihoidlikult. Esimeseks projektiks oli tema enda maja Trnovos (1923–1925). Peagi tulid siiski suuremad tellimused: Püha Franciscuse kirik Šiška linnajaos (1925–1931), Taevamineku kirik Bogojinas Prekmurjes (1925–1927), Kotka staadion ja Kaubanduse, Käsitöö ja Tööstuse Koda (1925–1927), laenupank Celjes (1928–1930), Vastastikuse Kindlustuse Ühingu keskushoone (1928–1930), Ülikooli rahvusraamatukogu (1936–1941) jt.
Kui loodi Ljubljana Ülikool, kutsus Ivan Vurnik ta lektoriks sealsesse tehnikateaduskonda (1921). Samal ajal määras Tšehhi Vabariigi president Tomáš G. Masaryk ta Praha Hrad?any kindluse ümberehitamisprojekti peaarhitektiks. Järgnes pikk periood, mil ta projekteeris paralleelselt nii Prahasse kui Ljubljanasse (1920–1933), olles seega vastastikuste mõjude vahendajaks.
Pärast II maailmasõda püstitati tema projektide järgi mitmeid mälestusmärke rahvusliku vabadusvõitluse ohvritele. Ta tegi ka sisekujundusi kirikutele, baptisteeriumitele ja kabelitele, muuhulgas Püha Benedictuse kirikule Stranjes (1947–1954), baptisteeriumile Mengešis (1954) ja Püha Hauakambri kabelile Kamnikis (1956), ning oli Kranje teatri ümberehitusprojekti autoriks (1953). Hilisema perioodi peamisteks töödeks on teiste seas Ljubljana Križanke kloostrikompleksi ümberehitusprojekt ja paviljon Veli Brijuni saarel (1956).
1954. aastal sai Ple?nik Briti Arhitektide Kuningliku Instituudi (RIBA) auliikmeks.
Jože Ple?nik suri 7. jaanuaril 1957. aastal oma kodulinnas Trnovos ja on maetud Žale kalmistule Ljubljanas.
Eesti Arhitektuurimuuseum
Avatud K-P 11-18.00
Galeriil jätkub näitus „Tsehhi kubism”
I korruse saalis: „Eesti arhitektuur makettidel” (piletivaba tsoon)
Keldrisaalis: „Arhitektuuris peegelduv ajalugu”.