JÜRI KUUSKEMAA: Palju kannatanud Harju tänav ei saa ikka veel rahu
Jüri Kuuskemaa arvates ei tohiks Tallinna vanalinnas paaniliselt karta ajalooliste hoonete taastamist. Tegu ei ole ilmtingimata kitši, vaid autentse linnakeskkonna taastamisega.
Mäletan hästi viimase kolmekümne aasta vältel esitatud projekte Harju tänava moodsaks uushoonestamiseks. Tänan tagantjärele NSV Liidu vaesust, et ei saanud asja seitsme betoonkarbiga muuseumikvartalist, gigantse kunstihoone Kuldlõvi-nimelisest, kuid Klaasmammutiks tikkunud projektist, hotell-pilvelõhkujast Niguliste kõrval.
Tänan ka uuemaid kinnisvaraarendajaid, kes pakkusid välja absurdini küündivalt suurejoonelise garaažmajade projekti, mille kohaselt Harju tänava läänekülje sokliks saanuks autoladu 170 Hummerile-Bummerile, selle kohale aga hetkemoe kohane klaasseinalisus.
Uusehitise projektsiooni ekraanil nähes sai ilmselgeks, et on oodata umbes seitsme uue de la Gardie kaubamaja tulekut, mis varjaksid Harju tänaval vaated Nigulistele, Rootsi-Mihkli kirikule, Kiek in de Kökile, Rüütli tänava viilmajadele, Toompeale.
Neile, kes Vabaduse väljaku poolt piki Harju tänavat vanalinna siseneksid, tekiks vanalinnas viibimise tunne alles Kullassepa, Kuninga ja Niguliste tänavate sõlmpunktis.
Kahe aasta eest toimunud referendumit Harju tänava hoonestamise või taashaljasalastamise asjus on kriitikud nimetanud ebaesinduslikuks, kuna osales vähem kui 10 000 tallinlast.
Ent 87 protsenti vastanuist oli vaadete kinniehitamise vastu.
Tiit Sinissaar, kelle arvamust ma paljus austan, ületas oma kompetentsuse piirid ja läks vastuollu avaliku arvamusega, ala kiiret ja tingimusteta täisehitamist nõudes (EPL 06.02.).
Muidugi on lahti kaevatud ja seejärel unarusse jäetud Harju tänava praegune läänekülg Tallinnale kestvaks häbiplekiks. Kuid pigem püsigu võsastuda lastud ja murenev «9. märtsi nimeline Pompeiji» koos labaste «õllekoplite» platvormidega kui sulgeda vaated naabruses säilinud ajaloolistele ehitistele karjuvalt sobimatute «kasuliku pinna ruutmeetritega», mille nn eksklusiivsete äripindade odavat tööstusehituslikkust keel ei paindu arhitektuurikski nimetama.
Eravaldusse libisenud Harju tänava 8 varemekinnistu omanikust soovis kaks aastat tagasi seitse ehitada «midagi moodsat». Ainult üks omanik oli tulnud ideele taastada pommitustühemiku vanale vundamendile samasugune maja, nagu seal oli olnud enne sõda.
Viimane idee põrkub aga raginal arhitektkonna suurema osa vastuseisule: meie peame vanalinnas ehitama nii nagu praegu kombeks, vanal kujul ehitamine on maketeerimine.