JÜRI SOOLEPI ja KALEV KALLO avalik kirjavahetus
Lugesin suure huviga Teie arvamust ”Arhitektid tulevad kunstiakadeemiast” (PM 15.02.06). Saan nõustuda ainult Teie pealkirjaga – tõepoolest tulevad. Siinkohal ei pea ma võimalikuks hakata vaidlema arhitekti, õppekava ja akadeemia füsiognoomiast või muudel skolastilistel teemadel. See oleks kohatu ja võimendaks vaid vastastikust solvumist.
Mul on hoopis kaks asjakohast ettepanekut, mis näitaksid linnavalitsuse ja tema allasutuste siirast huvi linnaplaneerimise avalikuks, konkreetseks ja sisuliseks korrastamiseks.
Esimene ettepanek on Maakri tänava piirkonnast.
Teatavasti jätkubMaakri kvartalis ja seda ümbritsevas piirkonnas detailplaneerimise traditsioon, kus linnaosa ei vaadata terviklikult vaid jälle ühe või paari krundi piires. Neid planeeringuid dikteerivad arendajate üksikud ja kasumile orienteeritud huvid. On selge, et linnaosa tervikuna kannatab sellisest killustunud lähenemisest ja kaotavad lõpuks nii linnakodanike avalik ruum, arendajad ja praegused omanikud. Maakri piirkond on üks väheseid linnasüdamesse jäänud kohti, millel on potentsiaali kujuneda autentseks loovaks linnaruumiks nagu seda kirjeldab loovmajanduse visionäär Richard Florida: ” Autentsus tekib teatavast koosmõjust – urbaanne uljus kõrvuti taastatud majadega, vanade ja noorte segunemine, kohavaimu kandvad tegelased kõrvuti yuppiedega, modellid kõrvuti turumuttidega. Autentne koht pakub unikaalseid ja algupäraseid kogemusi. Seetõttu ei ole ainult kaupluse- ja restoranikette ning ööklubisid täis kohad autentsed.” Maakri piirkond peaks saama laiema linnaehitusliku diskussiooni ja avaliku arvamuse sekkumise kohaks. Linnavalitsuse, omanike, arendajate, elanike ja teiste linnakodanikud avaliku diskussiooni tekkimise aluseks saab olla vaid terviknägemus piirkonna olevatest ja tulevatest kvaliteetidest. Pärast avaliku võistlust on selline diskussioon võimalik. Nii kutsun pidurdama lammutamist, üksikute detailplaneeringute kinnitamist ja tegelema tervikuga läbi võistluse ja sellele järgneva diskussiooni.
Teine ettepanek on linnaehituse üldistest põhimõtetest.
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas tegutseb juba teist aastat urbanistika õppetool, kus vaadeldakse magistriõppekava kaudu linnalisi probleeme laiemalt, kui traditsiooniline arhitektuur ja planeerimune seda teevad. See eksperimentaalne õppekava on pidevas arengus ja valib oma õppe praktilisteks objektideks just keerulisi linnaruume. 27-28.aprillini toimub kolmas Urbanistika Päev, mis tutvustab õppekava tulemusi, sisaldab loenguid ja väitlusi. Kutsun abilinnapead ja linnavalitsust osalema sellel üritusel ja kaitsma oma linnaehituse poliitika kontseptuaalseid aluseid, selle sotsiaalpoliitilisi ja majanduslikke põhimõtteid. Arutleda võiks millised on linna hoonestusvõimsuse loovutamise viisid ja kuidas hinnatakse erasektori ja avalike kulude ja tulude tasakaalu. Kas omandiõiguste ökonoomika mudel (näiteks R.H.Coase) on ikka parem kui avaliku võimu interventsiooni mudel või eetilise maakasutuse mudel (näiteks T. Beatley). Kõiki neid ja teisi huvitavaid küsimusi oleks siis avalikult võimalik tutvustada ja kaitsta.
Mõlemad ettepanekud saaksid oma avaliku väljenduse Urbanistika Päeval.
Ja lõpetuseks. Akadeemia on olnud alates Akademose puudesalust avalik ja vaba väitluskoht kõigil inimesi ja loodust puudutavatel teemadel. Arhitektuuri teaduskond jätkab seda traditsiooni ja peab oma ülesandeks ka avalikkust nende väitluste tulemustest informeerida. Akadeemia on üks väheseid institutsioone, mis seisab eemal parteilisest päevapoliitikast ja on olemuslikult ühiskonnakriitiline. Kui linnavalitsus ei soovi sellistel väitlustel osaleda ja ei taha kaasata avalikku arvamust, siis mõtleme linnakodanike ühenduste või foorumite loomisele. Viimased elustaksid hääbuvat osalusdemokraatiat oluliselt paremal viisil kui planeerimisseaduse formaalsed avalikustamised.
Dr. Jüri Soolep,
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan
*********************************************
Kalev Kallo vastus Jüri Soolepile